Kes tõesti hoolib, see riskib!

Mõtisklus ...

Ma olen südameasjades alati väga ettevaatlik olnud, eriti selle osas, et kellele südame üldse avan. Liiga vähe on kindla peale minekut, liiga palju õhku jäävaid küsimusi.

Mis siis, kui ta mulle haiget teeb? Näeb, milline tegelikult olen ja tüdineb? Võib-olla ta ei tahagi mind nii palju kui mul vaja oleks? Lasen sellistel kahtlustel võimutseda, enda ja kaaslase parimaid kavatsusi saboteerida, ega oskagi neid vaos hoida.

Aga ma olen nõus sellega elama. Ma ei nõua teistelt võimatut. Kes tahakski kurva inimesega koos olla? Teen võimalikele kaaslastele ju teene, kui neid oma varjupoolest eemal hoian – klammerdumisest, õhtustest masendustest, pidevast närivast ärevusest selle suhtes, mida tema minu vastu tunneb.

See kõik toimis vähemalt hiljutise ajani, kui ma korraga tundsin, et vajan suhet väga – nüüd ja kohe. Sinu tähelepanu! Õigemini enamat. Tähelepanu, kohalolu, suhtlemist, kogu sind.

Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga ma tean, mis see on. Ma tahan sind.

Märkasin sinus asju, mida teised ei märganud – armid, mis muudavad su ilusaks, puudujäägid, mis su täiuslikkust rikuvad, aga samal ajal selle kuidagi veel täiuslikumaks muudavad, sinu eripärad ja aspektid, mis on teinud sinust selle, kes sa täna oled. Mõni nimetaks neid puudusteks, minu jaoks on need isuäratavad ja erakordsed.

Öeldakse, et inimene tõmbab ligi sarnast, aga meie kaks küll ju sarnased pole. Sina oled langenud ingel, mina pole taevasse jõudnudki!

Sa oled endalegi teadmata entusiastlik tüüp, rahva lemmik, selline, kellega igaüks vähemalt mõne sõna vahetada tahab. Mina olin hoopis teistsugune, mis oleks pidanud meievahelise sideme täiesti võimatuks muutma.

Ja siiski ma armusin. Sinusse ja kuidas sa maailma näed. Mitte sellepärast, et mulle meeldis kõik, mida ma nägin, vaid sellepärast, et tunnen sind nüüd lähemalt. Sul on hea süda, mis maailma aina uut armastust pumpab. Sa väärid nii paljut ja ma olen valmis seda sulle andma! Ja annangi, igal viisil nagu oskan.

… Aga mis siis, kui sa mulle tegelikult ikka ei meeldi?

Seda kahtlust on nüüd juba võimatu kontrollida, sest kes armastab, see võtab riske ja usaldab. Olgu tulemus milline tahes, armastaja teeb hüppe tundmatusse, sest süda nõuab seda.

Ma teadsin, et armastan sind, kui suutsin avada oma südame ja tahtsin teha kõike seda, millest olen juba loobunud – teist usaldada, koos vabalangusse söösta, kõik panused ühele inimesele kanda. Sa panid mu uuesti usaldama ja riskeerima!

Ma ei hooli isegi sellest, kui tunded pole vastastikused, kuni sa oled nõus kogu mu armastust vastu võtma – lihtsalt seetõttu, et seda väärid. Ma näen sind, toetan sind kui parim sõber ja palvetan sinu heaolu eest, kui ainult lubad seda.

Sest kes tõesti armastab, see ei hakka enda avamise eest kohe midagi samaväärset vastu nõudma. Lihtsalt annad endast kõik, sest see muudab õnnelikumaks nii sind kui ka teda.