Ma valin alati armastuse

Mõtisklus …

Ma valin alati armastuse, sest see päästis kord mu elu. Aitas nooremal ja murtud südamega minul kunagi jalule tõusta, pisarad kuivatada ja tõesti uskuma hakata, et küll ajapikku saab kõik korda. Armastus õpetas mind mitte alla andma – toetuma nii endale kui ka teistele. See aitab lootusel püsida ka siis, kui olen valmis lahti laskma.

Ma valin alati armastuse, sest armastus on juba valinud mind. See juhtus juba siis, kui ma armastust ise poleks veel eales valinud. Kui ma kostitasin end kõige õelamate ja vihkavamate sõnade ja mõtetega, mis vaid pähe tulid. Kui olin sama halb teiste vastu. Aga armastus ei lahkunud. Sest selle loomuses pole alla anda.

Ma valin alati armastuse, sest mida selle asemel üldse valida oleks. Viha? Kadedus? Kättemaks? Suletus? Need ei vii meid ju kuhugi. Armastus on ainuke tee, millest kõik võidavad. Kui valime armastuse, siis loome sellega uut armastust.

Ma valin alati armastuse, sest miski muu ei tekita minus sellist head tunnet. Elu tundub värvilisem, rõõm muudab magusaks ka paigad, mis on seni ainult kurbust tundnud. Armastus muudab meid taas muretuks ja tekitab tunde, et elult pole midagi karta. Kas mäletad veel seda tunnet?

Armastus on justkui esimene kirglik suudlus. Nagu esimesed soojad suveõhtud, mis tunduvad kestvat igavesti. Nagu aknalaudadele ladistav vihm, kui sina oled mõnusasti kodus soojas ja teki all.

Ma valin alati armastuse, sest armastus pakub korraga elu suurimat seiklust ja taas mõnusalt koju jõudmist. See meenutab, kes sa peaksid oma sügaval südames olema.

Samas mõjub armastus nagu vajadus kogu oma elamine kokku pakkida ja avastamisretkele minna, kaasas ainult ootus parema tuleviku suhtes. Sa ei tea, millised maastikud, võõrad ja hetked sind ees ootavad, aga oled valmis välja uurima. Aimad, et on oodata nii tõuse kui ka mõõnasid, aga oled nõus mõlematega leppima.

Armastus ei garanteeri samas midagi. Me avame oma südamed ilma teadmata, mis võib sisse tulla, aga otsustame avatuna püsida sellest hoolimata. Sest vastasel juhul veedaksime elu end kõige eest kaitstes ja sisse müürituna.

Ma valin alati armastuse, sest olen unistaja. Mulle meeldib uskuda, kui ka paljud teised on käega löönud. Mulle meeldib uskuda, et meist on midagi suuremat, mis kõike koos hoiab. Usun headusse ja selle leidmisse ka varjupoolelt.

Ma valin alati armastuse, sest kes suudab uskuda, see suudab armastada.