Mõtisklus: miks ma ei tea, mida minu suhtes tunned…

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest iga kord, kui lähedaseks muutume ja õhus on tunda hoolimist, siis sa käitud nagu tahaksid selle tagasi võtta.

Sa flirdid ja naljatad. Sa võid mind kallistada ja isegi kergelt suudelda, aga siis tõmbud tagasi ja teed näo, et midagi ei juhtunud. Sa käitud teiste ees nagu meie vahel poleks midagi, kuigi me mõlemad teame, et see pole tõsi. Meie vahel on side, millele kumbki pole söandanud teiste kuuldes nime panna.

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest mõnikord saadad sa mulle sõnumi teise järel ja siis jälle eirad minu olemasolu täiesti, isegi kui ma midagi tähtsat küsin.

Mõnikord sa lausa palud kokkusaamist, mõnikord aga leiad lausa totakaid ettekäändeid, miks sul pole minu jaoks aega.

Tundub nagu sa mõtleksid pidevalt ümber, mida ma sulle tähendan, ja see ajab mind täielikku segadusse!

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest meil ei paista eales tekkivat hetke, mil seda tõsiselt arutada. Flirti on, mänge on, täiesti tühja loba on ka. Sellist, mis meid mõlemaid naerma ajab, aga kokkuvõttes tähendust ei oma.

Meie läbisaamine hoiab kindlat pealispindset joont. Vahel tundub, et see koosneb peamiselt meie oma naljadest, komplimentidest ja igatsevatest pilkudest.

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest su teod pole sõnadega kooskõlas. Sa ütled, et ma meeldin sulle väga, aga siis flirdid kellegi teisega lausa mu nähes.

Ütled, et minuga on tore koos olla, ja siis vahel kaod mitmeks nädalaks. Ma ei tea, mida siin uskuda, sest su teod lükkavad sõnu pidevalt ümber.

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest sul pole järjepidevust. Sa oled nii tujukas. Üks hetk haarad embusse, teisel alustad pealtnäha tühjast tüli. Ükskord oled kuum, siis külm. Sa annad vahel mõista, et meie vahel on midagi erilist, ja siis vahel lihtsalt kepime, mille vältel võin su silmis tühja äraolevat pilku näha.

Kumb neist päris sina on? Kas mõlemad ongi päris sina? Kuidas ma peaksin kahe nii erineva inimesega kokku sobituma?

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest sa tundud kokkuvõttes paras argpüks. Sa ei taha teisi ligi lasta ja siis teeskled, et sul polegi tundeid. Et nagu ei vajagi kedagi. Et üksi on parem.

Kui nii jätkad, siis ma ei saagi teada, kas ma olen üks väheseid, kelle nimel tõesti pingutad, et paremaks inimeseks saada, või sa tõesti… lihtsalt ei hooli.

Ma ei tea, mida minu suhtes tunned, sest ma pole kunagi tihanud küsida, et kas ma olen sulle sama tähtis kui sina mulle.

Ma ei taha tunduda meeleheitliku ja pealetükkivana. Ma ei taha sind sundida meile kindlat silti panema, kui sa pole selleks valmis ja seda endas loomulikul teel läbi töötanud.

Ma olen kokkuvõttes paras argpüks nagu sinagi ja seetõttu ma ei tea siiani, mida mu suhtes üldse tunned.