Kuidas olla suhete loomisel edukam? Inimesed vastavad sellele tihti midagi üldist stiilis „ole sina ise“ või „anna oma parim“. Aga kuidas olla sina ise? Mida teha, kui sina ise meeldivad võimalikud partnerid külmaks jätab?
Keegi pole oma isiksusega täiesti rahul – igaüks tahaks teada, kuidas võita sõpru, olla sarmikam ja mõjuvam. See ei pruugi aga nii keeruline olla nagu üldiselt arvatakse. Isiksuse muutmine võib olla konkreetsete eesmärkide seadmise küsimus – nii viitab ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology ilmunud uuring.
Sinu isiksus muutub elu jooksul tasapisi nagunii – loodetavasti aina funktsionaalsemaks ja rohkem südametunnistust järgivaks. Et aga kindlas suunas areneda, peab selleks aktiivne olema. Sa pead otsustama, et muudad mingit elementi või aspekti oma isiksuses.
Uuringu tegid Illinoisi ülikooli psühholoogid ning selles osalejate eesmärk oli muuta vähemalt üht oma isikuomadust, mida loetakse Suure Viisiku hulka kuuluvaks (sotsiaalsus, avatus kogemusele, meelekindlus, ekstravertsus ja neurootilisus).
Uuring koosnes kahest eksperimendist, läbiviimiseks kulus mõlemal juhul 16 nädalat. Osalejaid oli 135, kes leiti kohalike üliõpilaste hulgast. Kontrollgrupis osalejad lihtsalt hindasid oma isikuomadusi. Teises grupis osalejad pidid tegema plaani soovitud omaduste muutmiseks.
Kellel oli kindel eesmärk seatud, kinnitasid hiljem muutusi oma isiksuses, kuigi mõju oli kitsam kui loodetud. Näiteks seltskondlikumaks muutusid nad küll, aga ekstravertsemaks pigem mitte, vähemalt kitsa perioodi jooksul, mil uuring toimus.
Jätkuuuringu 151 osalejat seadsid nii isiklikke eesmärke kui hindasid oma igapäevast käitumist vastavalt valitud isikuomadusele, milles tahtsid areneda. Taas aitas arenemisele kaasa eesmärkide seadmine, nii igapäevases kui pikas plaanis.
Illinoisi ülikooli psühholoogid järeldavad järgnevat. Kes tahab näiteks avatumaks muuta, võib seda igapäevaselt oma mõtetega, tunnetega ja käitumisega toetada – mis omakorda mõjub neile pikemas plaanis soodsalt.
Uuringu nõrkuseks võib lugeda seda, et inimesed ise hindasid oma isiksust, mis tähendab, et nad võisid ka ennast liiga negatiivselt või positiivselt hinnata. Aga kerge on nõustuda uuringu keskse mõttega, et kes ise enda kallal vaeva näeb, kogeb häid muutusi rohkem tõenäoliselt!