10 asja, mida ennast väärtustav inimene suhtes (teisiti) teeb

See, kui inimene end ei väärtusta, mõjub partneri leidmisele ja ka hoidmisele kindlasti pigem halvasti (ilmselt ka teistes eluvaldkondades, aga see on praegu kõrvaline teema).

See lubab sinuni jõuda mitte just parimatel partnerikandidaatidel, võib halvas suhtes vangis hoida, meelitab pahatihti suhet omalt poolt õõnestama ja ka end väga halvasti tundma, kui suhe lõppeb.

Muidugi ei kindlusta häid ja püsivaid suhteid ka enda väärtustamine. Küll aga varustab see kasulike tööriistadega enda tundmaõppimisel – nimelt mida sa täpselt tahad ja ootad ning kas ja millal on õige suhet lõpetada.

Enda väärtustama õppimine võib nõuda palju aega, mõni ei suudagi seda oskust omandada. Aga et sellest on kasu igaühele, siis osutame 10 asjale, mida end väärtustav inimene suhtes teisiti teeb.

Kui endast ka eriti ei hooli, siis võid vähemalt neile asjadele mõelda ja neid tasapisi oma elus rakendada. Usu meid – kui nende praktiseerimisega jätkad ja end käest ei lase, siis endasse uskumine kasvab nagu võluväel.

Usub, et meeldid teisele
Endasse uskuja ei püüa analüüsida, kas ta ikka meeldib partnerile – tema jaoks on loomulik eeldada, et meeldib. Hirm ja kahtlused pole suhtes tema pidevad kompanjonid.

See on võimalik, kui usud sisimas, et väärid armastatud olemist. Sa tead, et oled piisav ning usud, et õige inimene tajub seda ka. Su enesehinnang ei liigu iga pisiasja põhjal kolinal üles-alla, näiteks selle peale, kuidas ta sind just vaatas või mida ütles.

Enamgi veel: erimeelsused on igas suhtes lubatud ja sa ei pea talle igal hetkel või pisiasjadeni ääretult meeldima. Kas sina leiad tema juures negatiivseid jooni? Jah? Aga näe, ikka tahad temaga koos olla!

Oskab lahti lasta
Endasse uskuja mõistab, et kui suhe koost laguneb, siis polnud see päris õige – eriti, kui see juhtub väga ruttu.

Asi pole selles, et sa kahtlemata midagi valesti tegid. Kõik lihtsalt ei sobi. Võib-olla sobiksite paremini mingis teises eluetapis või teistel alustel suhet luues, aga siin ja praegu ei mängi teie vahel välja. See ei tähenda, et kumbki teist on ilmtingimata paha või väärtusetu.

Kes end tõeliselt väärtustab, ei võta üleüldse isikliku hoobi või solvanguna, kui ta kellelegi ei meeldi. Keegi ei sobi alati kõigile.

See, kui ebakindel inimene sisimas on, annab suhtes alati selgelt tunda, eriti selle lõpus. Mõni jääbki oma pead vaevama ja tulutult analüüsima, mis küll valesti läks ja millega oleks andnud asja omal ajal parandada. Halvemal juhul otsustab ta, et teda ei saagi armastada ja keegi tore inimene teda ei tahakski.

Oskab piire paika seada
Igasugune suhe vajab alati teatud piire ja endasse uskuja suudab neid kehtestada viisil, mis ei mõju suhtele halvasti ega kummalegi solvavalt.

Näiteks: tervislik on mõista, et igaüks vastutab ise oma tunnete ja vajaduste täitmise eest. Sa ei pea end palju või tihti alla suruma, et partnerile meele järele olla.

Iga konflikti lahendamist tasub alustada küsimusest: kas see on ikka teie kahe probleem või tema isiklik? Või ka just sinu ebakindlusest tulenev, millega teda ei peaks üldse koormama?

Kui piire ei sea, võib juhtuda, et vähemalt üks osapool hakkab end suhtes vangis tundma, või peab vähemalt end pidevalt alla suruma.

Aga kõige tähtsam inimene on igaühe elus tema ise. Kui ennast ohverdad, siis pole võimalik tegelikult piisavalt õnnelik ja autentne olla, et ka suhe püsiks tervislik ja nauditav. Sa ei tohi midagi tähtsat endast hüljata (sõpru, hobisid, vajalikku aega endale vm), et suhtes näilist rahu hoida.

Usaldab oma otsuseid
Enda väärtustamise kindlaid tunnusmärke on see, et inimene julgeb elu suhtes otsuseid teha ja usub, et suudab õigel rajal püsida.

Ta ei kahtle igas oma valikus ja teos ega karda õigesti käituda või tõde välja öelda. Ta laseb end juhtida heast tundest, mis igaühel tekib, kui endale truuks jääda ja mitte osa endast maha suruda.

Eneses kahtleja ei usalda oma valikuid ja kõhutunnet ning kardab nii väga valesti käituda, et pigem jätab vajalikke samme tegemata. See toob ellu kaasa pideva ärevuse ja soovi, et keegi teine juhiks ja õiget teed näitaks. See toob omakorda kaasa valmiduse end alla suruda, mille puhul ei saa enese väärtustamisest rääkidagi.

Ei plõksi niisama
Ennast väärtustav inimene ei tunne vajadust seda otse või kaudselt alatasa kinnitada. Ta ei tunne pidevalt kahtlust närimas, et kas ta on ikka väärtuslik, mille summutamiseks on vaja näiteks hoobelda või end pidevalt “müüa”.

Inimesed tunnetavad seda, kas keegi end väärtustab, tegelikult alateadlikult. Nii et kui endast tõesti hoolid, siis ei peagi seda kuidagi välja näitama. Teised saavad lihtsalt aru.

Ka kohtingul ei tunne enda väärtustaja paanilist vajadust end kuidagi atraktiivsemaks muuta. Ta kasutab seda aega pigem hindamaks, kas kaaslane on tema aega ja häid tundeid vääriv.

Julgeb vastutada
Ennast väärtustav inimene teab, et ainult tema vastutab oma tunnete ja tegude eest. Ta ei süüdista partnerit või suhet, kui tunneb, et see lihtsalt ei rahulda teda.

Kindlasti ei väida ta, et mehed või naised tervikuna on nõmedad või ei mehed teevad alati nii või naised naa.

Enda väärtustaja teab, et kui midagi on puudu, siis on tema enda asi seda muuta. Ta ei püsi ebarahuldavas suhtes, millel pole lootust põhimõtteliselt areneda.

Kõik valikud on lõpuks ikkagi meie enda valikud, nii tegemised kui ka tegematajätmised. Ja vigu teha on ka okei, sest vigadest on võimalik õppida.

Võtab partnerit nagu ta on
Enesekindlus toob kaasa selle, et inimene laseb üldjoontes nii endal kui ka partneril lihtsalt olla. Ta ei püüa midagi pidevalt muuta ja partnerit survestada, et too rohkem ta ideaalidele vastaks. Ta usub, et kui suhtel on tulevikku, siis kitsaskohad leiavad ajapikku lahenduse, ehk koguni ise liigselt sekkumata.

See ei tähenda, et inimene lihtsalt kannatab mida iganes välja – kui vaja, siis lihtsalt lõpetab halva või perspektiivitu suhte.

Halvale suhtele kinga
Ennast väärtustav inimene ei püsi kaua suhtes, kus avastab, et partner temast piisavalt ei hooli ega teda hinda. Aga ta lihtsalt ei süüdista ja osuta näpuga, vaid annab endale aru, et probleem on tema enda lahendada, äärmisel juhul lahkumise teel.

Ainult ebakindel lepib sobimatu kohtlemisega, sest ei taha päris üksi olla või usub ise ka, et on seda väärt.

Ei vaja pidevalt oma väärtusele kinnitust
Kes end sisimas ei väärtusta, vajab selle kinnimatmiseks maailmalt pidevalt kiitust ja sära juurde.

Ta soovib, et partner talle oma hoolimist ja lojaalsust pidevalt näitaks – võib-olla hellituste ja seksi, võib-olla kingitustega. Ka sellega, et loobub tema nimel millestki/kellestki enda jaoks väga tähtsast.

Kui soovitud upitamist ei saa, siis ebakindlas inimeses tekib tavaliselt partneri ja suhte vastu põlgus või viha. Mõni süüdistab siis, et partner paneb teda end halvasti tundma ning hakkab kättemaksuks ise teisele “sanktsioone rakendama”.

Oma enesehinnangu teise inimese õlgadele asetamine on põhiprobleeme, mis ajab suhteid lõhki. Lepi tõsiasjaga, et kui sa ise endast ei hooli, siis miski pole kokkuvõttes piisavalt hea, et seda kompenseerida.

Suhtest võib sel moel saada lahinguväli, kus võideldakse oma väärtuse ülevalhoidmise nimel. Üks kinnitab, et teine ei hooli, teine tõmbub surve eest tagasi, üks näeb seda kindla märgina mittehoolimisest ja surub veelgi peale.

Teine hakkab end halvasti tundma, sest miski pole küllalt hea ja partner nagunii ei usalda tema häid tundeid… Head lõppu sellel nõiaringil pole.

Valib targalt

Kes end väärtustab, valib partnerit nii südame kui ka peaga. Ta suudab teise vaimse küpsuse ja terviklikkuse kohta enne suhte loomist piisava ülevaate saada, et otsustada, kas siin leidub üldse piisavalt materjali.

Ta suudab hinnata ja oma hinnangut usaldada, et kaks inimest võiksid olla üldse ühilduvad.

Siin on põhiline, mida mõista, et sarnane tõmbab sarnast. End väärtustav inimene leiab teise samasuguse. Ebakindel valib juba alateadlikul pinnal partnereid, kes võiksid temas selle välja tuua, et saada võimalus seda aspekti endas arendada ja paremaks muuta. (Paljud seda väärt võimalust siiski ei kasuta ja asuvad uute partneritega samu vigu korduma.)

Tihti tundub, et kättesaamatu inimene on nagu väärtuslik võit, kelle endale võitmine või tema müüridest läbimurdmine muudaks ka meid paremaks ja väärtuslikumaks. Tegelikult toob see enamasti kaasa lihtsalt väärtusetuid pingutusi ja stressi, mis endasseusku veelgi vähendavad.

Kokkuvõtteks:

ülitähtis on õppida end hindama ja samas enda puudujääkidega leppima. Muidu jõuavadki su teele eelkõige inimesed, kes sind samuti ei väärtusta. Näiteks sellised, kes on korraga mitmes suhtes või emotsionaalselt kättesaamatud.

Mida rohkem aga endast siiralt hoolid, seda rohkem tekib su ellu toetavaid inimesi, kellega on võimalik tõeline ja ehtne suhe luua.