Suhted põhinevad aususel

Mõtisklus ...

Ma olen alati olnud avameelse ütlemisega ja selle eest elus ka korduvalt „vastu pead” saanud. Kuid usu mind, kui praegu rõhutan, et ausus on suhte üks alustalasid. Suhted põhinevad aususel, kui oled huvitatud, et need püsima jääksid ja tugevneksid.

Teine asi on muidugi see, KUIDAS midagi kellelegi öelda. Suhe pole ühesuunaline tänav nagu juhul, kui vanem tõreleb lapsega või sõjaväeliselt kõrgemal kohal isik korraldab alamale peapesu. Kõige tervislikumad on muidugi suhted, kus avameelne info liigub mõlemas suunas, ilma sellest probleemi tegemata. Aga suhete kõrval ei maksa kunagi ka unustada suhet iseendaga.

Et see ladusalt toimiks, tuleks iseendaga kontaktis olla juba varajasest east – lapsena. Sel ajal on meie usaldusväärseimad kaaslased tavaliselt teised lapsed – erinevalt perekonnaliikmetest, kes võivad küll olla väga lähedased, aga kellele karistus- või häbistushirmus ikka kõike rääkida ei julge. Või siis ei taha perele kõike rääkida, sest tunned juba nooruses isu millegi päris oma järele, mida ka kõige lähedasemad ära võtta ei saa.

Aga juba lapsena on näha, et suhted toovad meile ülesandeid ja kohustusi, mida tingimata ei tahaks. Grupisurve paneb tegema asju, mida ei tahaks – või kutsuma hoopis teisi neis kaasa lööma. Siin ongi abi suhtest endaga, kus võid lähtuda oma südametunnistusest, mitte pelgalt sellest, et mis sind teiste hulgas paremas valguses näitaks. Seltskond on tore, aga iseendaga peab ka tore olema, sest endaga sa veedad ikkagi kõige rohkem aega oma elust.

Teiste inimeste lähedus tekitab alati ka agressiooni, stressi ja muid teravaid tundeid. Kuidas siin toime tulla, et ausaks jääda, aga suhted võimalikult vähe kannataksid? Näiteks hakkab keegi ootamatult närvidele käima, isegi kui selget põhjust pole. Ilmselgelt pole mõtet oma tundeid ja mõtteid kohe täismahus „lauale laduda”, sest neid ei saa tagasi võtta ja ka tühisest mõttejupist võivad teinekord hargneda pikaajalised vimm ja viltuvaatamine.

Siin alusta aususest iseendaga. Selgita iseendale, mis murettekitavas olukorras toimub, mis segab ja kuidas seda võimalikult tõhusalt teistele teada anda. Lähene teemale positiivselt: kuidas oma piire kehtestada nii, et teised ei taha sinust eemale hoida. Õpeta teisi end armastama ja sinuga suhtlema – täpselt nii nagu oled.

Kes suudab suhetesse rohkem ausust tuua, see avastab, et see laiendab piire igas mõttes. Suhted muutuvad kirglikumaks, tugevamaks ja muidugi usaldusväärsemaks. See ongi see, millele ma ise suheldes keskendun. Ma ei täida oma elu mõttetute viisakuste ning oma aja kulutamisega asjadele, mis mind üldse ei kütkesta, ma tahan esile tuua, mida minu sees leidub.

See ei tähenda, et teised peavad kõike sinus heaks kiitma. Esitan oma sõpradele väljakutse aktsepteerida mind nii palju kui nad suudavad, aga kehtestada end seal, kus nemad selleks vajadust tunnevad. Me ei pea alati nõustuma ja meile ei meeldi alati see, mida teised ütlevad, aga püüa aru saada, et inimesed mõtlevadki erinevalt. Suhted tähendavad sildade ehitamist ja nii mul ka kui sul on juba olemas vastupidavaimad tööriistad, millega sildu üldse ehitada – ausus nii enda kui ka teiste suhtes.