10 asja, mida õppisin, kui teised kiirustasid abielluma

Oleme ausad, paljud kiirustavad abielluma, sest arvavad, et kui üldjoontes ootustele vastav isik on leitud ja tundub usaldusväärne, siis on elu paigas ning suhetega seonduvad mured lahendatud.

Mina pole kunagi tundnud soovi abielluda, sest ei näe, kuidas ükski (lähi)suhe sellest kvaliteetsemaks ja tugevamaks muutuks. See on võimaldanud mul rohkem süveneda ja õppida kui paljudel, kel oli sõrmuse sõrme pistmisega tuli taga.

Siin on 10 asja, mida õppisin, kui teised abielluma tõttasid.

1. Su „tüüp” muutub aja jooksul – ja päris palju. Eriti, kui võrrelda näiteks mistahes elukümnendi alguses ja keskel, näiteks 20- ja 26-aastaselt. Mida aeg edasi ja rohkem suhteid seljataha, seda rohkem hakkad partneri juures hindama omadusi nagu usaldusväärsus, ausus ja sisemine terviklikkus (kui armastav ta maailma suhtes on ja kas see kajastub nii sõnades kui ka tegudes). Tähtsamaks muutub see, et partneriga oleks võimalik arutleda sügavatel ja isiklikutel teemadel nagu pere, probleemid, töömured jms.

2. Õige eluala leidmine on tähtsam kui abiellumine. Õige eluala leidmine ongi ilmselt kõige parem kink, mida võid iseendale teha. See muudab sind tuleviku ja toimetulemise suhtes lootusrikkamaks, innustab arenema ja uusi asju proovima. See omakorda muudab sind paremaks ja õnnelikumaks, mis kandub ka edasi suhtesse – ja su õnn ei sõltu igatahes enam nii palju teiste heakskiidust.

3. Tänapäevane kohtingukultuur võib ju nõme olla, aga sellest võib siiski palju õppida. Iga äpardus viib sind lähemale enese ja suhete tundmaõppimisele – ja usu mind, sa õpid vigadest rohkem kui sellest, et kõk sujub. Sa õpid ka mõistma, et vahel tasub üksi olla, mitte astuda suhtesse, mis õnnelikumaks ei tee. Selline mõistmine aitab aga juba tulevikus tervemaid ja tugevamaid suhteid luua.

4. Hoia häid sõpru. Neist saab sinu toetussüsteem ka väga rasketel aegadel. Mida paremad sõbrad, seda kergem elu. Igaüks vajab vahel toetust.

5. Ära loo suhet lihtsalt seetõttu, et oled kaua üksi olnud või kõik põhisõbrad on juba abiellunud. Ära püsi suhtes, kus partner ei hooli sinust samamoodi nagu sina temast.

6. Sa pead enne abiellumist eelkõige iseennast tundma õppima. Kui sa pole veel piisavalt elumere lainetel seilanud, et osata ennast armastada ja omal jõul seista, siis saab abielust ainult vahend, millega kinnitad endale, et head asjad on lõpuks käes. Sellist abielu on aga raske püsti hoida ja kui see puruneb, siis võib see elu isegi hullemini segi lüüa kui üksi oldud ajal. Või siis muutud partneri tallaaluseks ja püüad eelkõige temaga kohastuda, mitte ise kasvada ja areneda.

7. Laste saamine pole lahendus. See ei muuda su elu ega abielu paremaks, kui sa ise enda ja oma eluga rahul pole, partnerist rääkimata. Vastupidi: sellest saab nagu suur otsustav kontrolltöö, mis sinu vaimse tugevuse ning suhte või abielu püsivuse karmilt proovile paneb. Kui mõlemad partnerid pole valmis lapsi saama, ei tohiks nendega kiirustada.

8. Abielluvad sõbrad ei lähe lõplikult kaduma. Vastupidi, kui mesinädalad on möödas, muutub kõik taas selliseks nagu enne, ja nad on ainult kiirsõnumi või telefonikõne kaugusel. Kui nad olid pikalt koos juba enne abielu, siis pole vaja isegi mesinädalate ajal vaimset eemaldumist karta.

9. Sa saad üksi hakkama. Ükski saavutus elus ei jää saavutamata lihtsalt seetõttu, et oled üksi – kes ikka väga tahab, see suudab ja leiab võimalused. Enamgi veel – sul on rohkem aega ja energiat, et unistuste püüdmisele keskenduda. Iseseisvus on väärtuslik asi nii üksi olles kui ka suhtesse astudes, sest tervisliku suhte loovad ikka kaks iseseisvat küpset isiksust, mitte kaks poolikut, kes meeleheitlikult kedagi teiseks pooleks otsivad.

10. Ka abielu pole lahendus. Kui sa pole õppinud koos endaga õnnelik olema ja armastust tundma, siis ei õpeta seda ka teise inimesega elu jagamine. Täielikuks muudad sa end ise, abielu võib olla ainult lisakirss tordilõigul.