Me kõik tunneme vahel ärevust, aga mõned rohkem kui teised – lausa pidevalt. See võib tekitada tunde, et sa viibid (oma elus) vales kohas ja valede inimeste keskel, isegi kui tahad just sinna kuuluda.
Ärevus meelitab sind ka teisi eemale lükkama. Ka neid, kes on sulle kõige lähedasemad ja hoolivad sinust kõige rohkem. Ja nii sa siis lükkadki eemale… kuigi tahaksid tegelikult, et nad sinust kõvasti kinni hoiaksid, kinnitaksid, et kõik saab korda.
Ärevus paneb vahel ka arvama, et sa oled suhte jaoks sobimatu – aga see pole tõsi.
Oma ärevuse tõttu ei pruugi sa teistega head kontakti saavutada või hüppad mõne kokkuleppe või ürituse puhul alt ära, aga see ei tähenda, et sa ei hooli. Sa oled lihtsalt tundlik. Aga kui keegi sulle palju tähendab, siis sa talle meelega haiget ei teeks.
Ärevus ei lase tundeid kergesti sõnadeks vormida ja avalikus kohas või teiste ees õrnust üles näidata, aga see ei tähenda, et sa omalt poolt kunagi vaeva ei näe. Sa märkad detaile, mäletad, mida keegi ütleb, näed vaeva tähtsatele inimestele kingituste planeerimisega või mida iganes. Sa näitad oma hoolimist tegudega – ka sellega, kuidas neid igapäevaselt kohtled ja kasvõi niisama vaatad.
Ärevus võib panna kahtlema, kas partner ikka hoolib nii palju kui väidab seda tegevat, ja temalt kinnitusi küsima, aga see ei muuda sind armastust mitteväärivaks. Sa väärid suhet ja inimest enda ellu. Sa võid ju endast halvasti mõelda, aga ülejäänud maailm näeb sind teisiti.
Sa ei saa lasta ärevusel end veenda üksi olema, kui süda nõuab lähedust ja enda avamist teisele inimesele. Ära lase hirmul end tagasi hoida. Jah, iga partner ei pruugi sinu keerulisust mõista, aga see ei tähenda, et oled suhteks sobimatu.
Ärevus võib suhet mõjutada, aga ei tohiks seda rikkuda. Kui vaja, lihtsalt jätka selle õige otsimist, kelle puhul tunned, et ta mõistab sind ja sul on turvaline. Kui sellise inimese leiad, tunned, et viibid elus õiges kohas – ka siis, kui pead oma mugavustsoonist välja astuma.