Millal on õige aeg olemasolev suhe lõpetada ja hakata mõtlema uue kaaslase peale? Esmalt ütleb selle ära tunne sinu sees – aga kui sellest jääb otsuse tegemisel väheks, võid jälgida ka märke, mis kindlalt sellele viitavad.
AmoreMi eesmärk pole meelitada kedagi oma suhet uisapäisa lõpetama – vastupidi, hea suhe on üks parimaid asju, mida elus kogeda saab. Lahkuminekusse ei saa kergekäeliselt suhtuda, aga mõnikord võidavad sellest mõlemad osapooled… või siis lõpeb ühe jaoks see väljakannatamatu olukord, mille tõttu ta üldse üksi jätkamist plaanib.
Igatahes võib suhtes kätte jõuda punkt või aeg, millest edasi jätkamisel toob see pigem kahju kui kasu. Just selle väljaselgitamisele järgnev artikkel keskendubki.
Mäletad, kuidas esmakohting võib tekitada tööintervjuul viibimise tunde – tahaks endast võimalikult hea mulje jätta, aga muretsed, et mis teist häirida võib? Ka suhte vastupidavust saab veidi “kontrollida” tööintervjuudes tavalise küsimuse abil: kus sa end näed viie aasta pärast.
Kus sa siis end näed, selles mitte liiga kauges ega liiga lähedalasuvas tulevikus? Kas suudad end sama inimese kõrval kujutleda nagu praegu, olles tema head ja vead juba selgeks saanud? Mida lühemas plaanis teie ühine tulevik sellel mõttelisel ajajoonel ebaselge tundub, seda rohkem on põhjust endalt küsida – mida ma selle inimese kõrval teen?
See on ka päris hea alguspunkt, mille üle mõtiskleda, kui suhte püsivust vaagid. Kes on endale sobiva kaaslase leidnud, vaevalt end tema kõrval väga rusutult tunneb.
Muidugi esineb ka parimates suhetes pingeid ja tülisid (ka selliseid, mis kestavad mõnevõrra kauem), aga kui sellest on kujunenud sinu jaoks pidev seisund, siis on küll aeg paus teha ja endale otse küsida, mis toimub.
Leidub ka inimesi, kes on pidevalt üsna õnnetud, näiteks depressiooni tõttu. Aga küllap oskab igaüks vahet teha sellel, kas teda teeb õnnetuks inimene tema kõrval või lihtsalt üldine rusutus elu ja asjade üle.
Probleem ei pea olema su partneris – ta ei pruugi suurt midagi valesti teha. Küll aga ei ole me alati suhteks lihtsalt valmis või ei teki selle üldiselt sobiva kaaslase vastu erilisi tundeid. Ise ka ei oska täpselt seletada, miks, aga ei teki ja kõik.
Sellisel juhul võivad tekkida hinges rahutus ja ebamugavustunne, mis paneva sind suhtele mõeldes kõiges kahtlema. Sa ei pruugi seda isegi tahta ja kaaslase vastu õiglaseks pidada, aga tunnet enda sees ei saa ju niisama lihtsalt muuta. Isegi seda kuhugi sügavale hingesoppi maha mattes hakkab see varem või hiljem märku andma – ärevuse, seletamatu igavuse, ebamugavustunde, pideva kahtlemise teel.
Kuna suhtles kahtlemine on tõenäoliselt häiriv teile mõlemale (varem või hiljem märkab partner ju ka, et sind häirib miski), siis oleks mõistlik sellest temaga ausalt rääkida. Äkki saab selle käigus midagi selgemaks ja lahkuminek polegi vajalik.
Teie vahel on midagi olulist valesti, ja olete te siis püüdnud seda parandada või mitte, tulemus paraku ei rahulda. Te olete tülitsenud ja leppinud, probleemile erinevaid lahendusi otsinud, üritanud lihtsalt sellega rahu teha ja edasi minna – aga miski su sees ütleb selgelt, et sellest ei piisa.
Sellises punktis tasub endalt küsida: kas sellest on üldse võimalik üle saada? Kui jah, siis kas te üldse tahate sellest üle saada? Ja lõpuks: kas see suhe on piisavalt väärtuslik, et sellest jõuga kinni hoida?
Enne lahkuminekut tasub siiski kahekesi rahulikult vestelda, probleem selgelt sõnastada, oma soovid ja vajadused välja öelda ja uurida, kuidas teine neile reageerib. Kui sellest ei tule midagi välja, siis polegi siin äkki midagi päästa.
Selle üle, kas lahkuminek on mõistlik lahendus, saab juurelda ka tagajärgedele mõeldes. Kas hakkad teda taga igatsema ja miks? Kas usud sisimas endiselt, et ta on su jaoks õige? Kas tunneksid end ilma temata üksildasena või tundub lahkuminek ise hirmutav?
Kui aga tema asemel aina teistele mõtled ja juurdled, et keda veel oma ellu lubada võiksid, tuleb vist endale ausalt tunnistada – sa lihtsalt ei taha teda. Võib-olla enne tahtsid väga, aga miski su elus on nii palju muutunud, et temale sinu südames enam kohta pole.
Paljud püsivad oma elu ära elanud või ebasobivas suhtes hirmust, et ei saa üksi hakkama või ei suudaks enam vähegi sobivat partnerit leida. Ja mõnele võib see täiesti piisav põhjus olla, et mitte “pilli lõhki ajada” ning vaikselt edasi kannatada.
Seda, kas praegust suhet jätkata ja millistel põhjustel seda elus hoiad, tead lõpuks ainult sina ise. Kui sa tunned, et sellest piisab, siis edu teile. Kui tunned, et vajad enamat, on aeg endalt (ja hiljem partneriltki) uurida, mida täpselt ette võtta, et mõlemal kokkuvõttes parem oleks.