7 põhjust, miks partneri leidmine nii raske on, kui tõsist suhet otsida

Kui aga midagi tõsisemat otsid, siis on olukord hulga keerulisem. Siin on põhjused, miks.

Järgnev artikkel on ehk süngemas toonis kui kõik päriselus tingimata olema peab. Küll aga pöörab see tähelepanu moodsa aja kohtinguelu kitsaskohtadele ja kuidas tavad ja ootused nii kiiresti muutunud on.

Nii et võtke seda kui sünges stiilis hoiatuslugu, ja olge õnnelikud, et teil on asjad paremini!

Kohting ei tähenda enam kohtingut, vaid mõistatamist, mida teine sinult ootab

Kohtingud sõna klassikalises tähenduses ei tähenda paljude jaoks enam midagi – kus kaks teineteisele meeldivat inimest spetsiaalselt kokkulepitud kohas ja ajal kokku said, jalutamas käisid ja teineteist tundma õppida püüdsid.

Selle asemel on meie põlvkonnal Netflixi-õhtud, tähenduseta seksisuhted ja käest lastud võimalused, sest sa ei pruukinud aru saada, et üldse kellelegi meeldisid, ega osanud piisavalt ruttu reageerida.

Mida täpselt teine inimene soovib, kui ta sulle tähelepanu pöörab, ei tea, sest ta ei tea seda tõenäoliselt isegi ega soovi kindlasti midagi täpselt paika panna. Nii et sul jääb üle ainult nuputada, kas sulle sobib see, mis iganes teie vahel parajasti toimub.

Noored midagi tõsist ei otsi

Selle asemel tahetakse juba algkoolis end meikida, dieediga kehakaalu piirata ja “seksikalt” riietuda, põhikoolis seksi teha ja keskkoolis omaette kolida.

Ja muidugi tahetakse olla nii kaua vallalised kui võimalik, et „võimalused avatuna hoida“. Tõsine suhe pole enam norm, mille poole püüelda, vaid pigem erand.

Me ei saa enam ausalt öelda, mida tahame

Me võime ju midagi tõsist otsida, aga oma soove täpsemalt kirjeldada ei saa, vähemalt on see mittesoovitatav. Teised kohkuvad lihtsalt ära. Tegelikult võib paljusid eemale peletada juba mõte, et keegi „midagi tõsist“ otsib. See tundub nii survestav.

Uus norm on öelda, et tahan midagi seksisõpruse ja tõsise vahepeal, millest võib midagi püsivamat kujuneda, kui “kõik õigesti läheb”. Näiteks planeedid õigesti rivistuvad.

Uus norm mõelda on aga: ma tahan kõigepealt saada ja siis vaadata, kas tahan midagi anda.

Me oleme skeptikute põlvkond

Pooled abieludest lõppevad lahutusega. Enamik püsisuhteid ei püsi. Armastust pole olemas. Inimesed on niigi tunnete ja kõige „tõsise“ suhtes kahtlustavad ning depressiivne statistika tõukab meid veel rohkem kaitseseisundisse.

Paljud ei hakka igaks juhuks armastusse uskumagi, äkki saab veel haiget.

Meie suhted on digitaliseerunud

Armuelu on liiga tehnoloogiakeskseks muutunud. Tutvume Tinderis või Amoremi-s. Vestlusi peame tšättimise ja SMS-ide teel. Kokku saades vaatame parem filmi kui üritame suhestuda.

Kuna suhted on digitaliseerunud, oleme paljudes asjades ka julgemaks muutunud, sest ei tee neid enam otse. Jagame näiteks endast sensuaalseid pilte ka inimestele, kellega ei soovi või kavatse intiimsemaks muutuda.

Digi on ju nii palju mugavam ja turvalisem kui pärisinimesega aega veeta.

Sa pead reegleid järgima!

Ja isegi siis, kui teisele inimesele tõesti lähened, piiravad teie läbikäimist sada kirjutamata reeglit. Sa ei peaks talle liiga palju sõnumeid saatma! Sa ei peaks talle liiga ruttu helistama või tšäti teel ühendust võtma. Kõige hullem on jätta mulje, et oled tõesti huvitatud!

Kõik need reeglid loovad olukorra, kus on raske teisele oma sümpaatiast märku anda isegi siis, kui sa tõesti oled huvitatud.

Suhte arenemise loomulikku tempot julgevad järgida veel vähesed, teised eelistavad pigem kitsendavate reeglite kuldses puuris istuda, kus on ehk igav, aga vähemalt turvaline.

Me ei võta oma elu eest vastutust

Inimestes on tekkinud hoiak, et nemad pole iseenda peremehed ja mingid välised jõud mõjutavad elu nende eest.

Sina pole süüdi ega vastutav, elu teeb sinuga, mida tahab. Parem lihtsalt oota passiivselt, kuni tuul pöördub ja õnn su õuele jõuab.

Ja ära mõtlegi ohjasid enda kätte haarata! Teiste jaoks on ju hirmutav, kui sa ütled, mida tahad, ja püüad seda ka saada. Pole siis ime, et üha raskemaks muutub öelda, kui palju me tegelikult peaksime vaeva nägema ja kui palju lihtsalt ootama ja parimat lootma.