Kuidas esmakohting võimalikult meeldivaks muuta

Esmakohting ei ole mõeldud niivõrd igavese tule süütamiseks ega isegi sädemete tekitamiseks – neid on ilmselt nagunii õhus, kui kohtinguni jõudsite –, vaid teise tundmaõppimiseks. Mõlemad ju tahavad teada, kas kohtingupartner on üldse vastuvõetav või osutub ruttu kuidagi häirivaks.

Et aga saada võimalus teist natuke tundma õppida ja mitte üldisse viisakasse vestlusse kinni jääda, on kasu järgnevatest näpunäidetest, kuidas „jääd murda“. Uuringud näitavad, et mida mõnusamalt end kellegi seltskonnas tunda, seda tähtsamaks seda suhet peetakse.

Esimene kohting peaks olema lühike ja mõnus

Esimene kohting on eelkõige pinna kompimine, nii et hea on seda mitte pikaks venitada. Etem veel, kui mõlemad seda teavad ja sellega arvestavad. Siis tekib eelnevalt ka vähem stressi ja ülemõtlemist stiilis, et mida küll selle võõra meeldiva isikuga rääkida vms.

Lühike kestvus võimaldab kohtingut kergemini positiivsel toonil lõpetada, võimaluse põgeneda, kui asjad ei laabu, ja mõlemas ootust tekitada taaskohtumiseks.

Muidugi ei maksa kiiresti lõpetada, kui mõlemal juhtub kohe väga mõnus olema, nii et jätke ruumi ka spontaanse lisaplaanide jaoks.

Looge mõlemale meeldivad tingimused

On raske „jääd murda“, kui vähemalt üks ei tunne end mugavalt. Kuhu lähete ja mida teete on ses mõttes väga tähtis.

Hea variant on kohtuda avalikus õdusas kohas, mis pole ka liiga kulukas: näiteks kohvik, mis ei asu väga rahvarikkas kohas. Müratase (nt muusika) ei tohiks nii vali olla, et see vestlemist takistaks.

Kohtingupaigas on mõistlik ka kokku saada, mitte teisele koju vastu minna. Paljudele ei meeldiks võõrale näidata või rääkida, kus ta elab, või teisest sõltuda koju tagasisaamisel.

Kui mõte lihtsalt istumisest ja rääkimisest kohmetuks muudab, võiksite valida midagi aktiivsemat, loomaaia külastamisest minigolfini.

Tähtis on siiski ka säilitada võimalus vestlemiseks, mistõttu tasub kino, kontsert või muu taoline asi tuleviku tarbeks jätta.

Vestlemist ja aktiivset tegutsemist saab kergesti siduda, näiteks viisil, et võtate kohvikust joogid näppu ja kõnnite meeldivas paigas veidi ringi. Kõndimine võib vestlemist kergemaks muuta, eriti, kui leiate selle käigus ümbruskonnast uusi jututeemasid.

Hea mõte on ka see, et esimesel kohtingul mõlemad enda eest maksavad. Ootus, et ainult teine seda teeb, või mõlema eest maksmine võib kohmetuks muuta ja pealetükkivalt mõjuda. Normaalsed inimesed on nagunii valmis enda eest maksma.

Küsi väikest teenet

See võib olla midagi väga lihtsat nagu „Võta palun mulle ka joogikõrs“ või „Kas sa võid meie asju valvata, kuni ma kohvi toon?“.

Selline võte tugevdab ühte- või vähemalt samale poolele kuulumise tunnet, mis soodustab hiljem enda avamist vaimsel pinnal.

Kui oled riskialtim, võid katsetada ka mingi ühise ülesandega, mis tugevdab samuti ühtekuuluvust. Ütle näiteks, et sa ei oska endale hetkel jooki või saiakest valida ning mida tema heaks peab.

Ava end esimesena

Enda avamine võib tunduda hirmutav, aga see aitab kohmetusest üle saada ja tekitab enamasti ka teises soovi enda kohta midagi isiklikumat öelda.

Õige moment on siis, kui pealiskaudsed teemad on ammendunud. Sa ei pea ju kohe midagi tõsist ja rasket paljastama, räägi näiteks enda kohta naljakas lugu või kirjelda tegevust, mida armastad.

Töötab ka see, kui lihtsalt küsid: „Mida sa minu kohta teada tahaksid?“. Vastus aitab ühtlasi tema või tema huvide kohta midagi õppida. Ja annab talle omakorda võimaluse sinult sama küsida, kui ta ei tea, mida öelda.

Valmidus end avada näitab ka seda, et võid olla spontaanne ja oskad end mugavalt tunda. Mõlemad on alati atraktiivsed omadused.

Küsi õigeid küsimusi

Parimad küsimused pole esitatud küsimise enda pärast. Need on lõbusa tooniga, aga inrigeerivad; kutsuvad end avama, aga ei lähe liiga isiklikuks.
Näiteks paljudele ei meeldi esimesel kohtingul päringud stiilis „Kui palju sa teenid?“ või „Miks sa üldse vallaline oled?“ Need mõjuvad hinnangu andmisena ja/või pealetükkivalt.

Kui esimene jää on aga murtud, muutuvad isiklikud küsimused mõlemale vastuvõetavamaks ja põnevamaks ning võivad anda infot paljude tähtsate teemadega seoses, näiteks religioon, poliitika, seks, teise minevik, raha jne.
See võimaldab hinnata, kas teine inimene on põhimõtteliselt vastuvõetav. Tuleb ainult meeles pidada, et vaidlemine viib esimesel kohtingul libedale teele ja kõigil on üleüldse õigus oma arvamusele.

Kui tutvusite internetis, näiteks Amoremi tutvumisportaali kaudu, siis teate ilmselt teineteise kohta juba üht-teist. Seda võib ära kasutada, kui mainid, mida juba tead, ja ütled, et see intrigeeris sind, või esitad täpsustavaid küsimusi. Komplimendid teevad head!

Esimene kohting ei peaks siiski mõjuma tööintervjuuna, nii et keskendu kaaslase jutule, mitte sellele, mida temalt järgmiseks kindlasti veel küsida tahad. Samuti ole valmis end avama, mitte napilt vastama ja kohe sama tema kohta küsima.

Kohtle sulle suunatud küsimusi nagu esseesid, mitte teadmiste kontrolli, kus on ainult üks õige vastus. Näiteks kui ta pärib su vendade-õdede kohta, ära loetle vaid nimesid, vaid meenuta nende kohta midagi isikupärast või naljakat. Mida rohkem enda kohta jagad, seda suurem on tõenäosus, et ta on valmis samaga vastama.