See, kas ja kuidas kaks inimest teineteist leiavad, sõltub mitmest asjast, alustades sellest, millised ootused kumbki tulevasele kaaslasele seadnud on.
Kuigi palju jääb ka saatuse või õnne hooleks, sest isiklikku sarmi ja sobivust teise ootustele ei saa “käigu pealt” kujundada, saab enda šansse vähemalt ühel viisil siiski kindlasti parandada. See on vestlusoskus, täpsemalt nipid, kuidas võõraga kergemini jutule saada.
Kui edukalt just sina järgnevaid nippe või taktikaid kasutad, sõltub ainult sinust... alustades võimest ja hetkevalmidusest end võõrastele ja nendega suhtlemisele avada. Ja lõpuks ei saa üle ega ümber ikkagi kaaslase nägemusest, milliseid inimesi ta üldse atraktiivseks peab.
Nii et võlutrikki pole, mille abil ükspuha kelle südamesse pugeda, või vähemalt suhteasjatundjad ega Amoremi toimetus pole suutnud seda avastada. Küll aga on parem enda parimaid oskusi rakendades üritada kui lihtsalt passiivseks jääda ning hiljem kurvastada.
Ole suhtlemisele avatud
See võib selles artiklis esile tõstetud punktidest olla raskeim teha/omandada, aga on samas ülitähtis, et üldse rahuldava tulemuseni jõuda.
Kerge on väita, et otsid enda ellu inimest ning selle kinnituseks tutvumisprofiil luua, raskem olla tõesti hingeliselt avatud, et see võiks juhtuda.
Paljud kurdavad, et käivad kohtingutel ega tee midagi valesti, aga tulemusi ikka pole. Halvemal juhul süüdistavad nad oma ebaedus teisi, näiteks et kõik normaalsed naised/mehed on “kadunud või suhtes”.
Inimene ehitab oma reaalsuse aga ise, seestpoolt väljaspoole. Sestap küsi endalt: kas ma olen tutvustele üldse avatud või käin kohtingutel lihtsalt selleks, et peletan igavust, kardan mõtet üksi jäämisest ja/või tahan endale midagi tõestada. Jälgi oma kehakeelt (kas see on avatud või suletud), kui ruttu sa hakkad kaaslases vigu otsima või märkama ning tema ebasobivuse kohta oma peas andmeid koguma…
Lõpuks avastad, et palju sõltub sellest, kui avatud sa ise hetkel suhtlemisele oled (ilma hindamata ja tulemusele mõtlemata) ning kui pikalt oled sisimas valmis seda avatust hoidma.
Teised peegeldavad meile suuresti seda, mida ise ise välja anname. Kes on suhtlemisele tõesti avatud ja huvitub ka teistest, kellega suhtleb, on reeglina edukamad oma ellu inimeste leidmisel. Saagu neist su jaoks siis sõbrad, suhtepartnerid, head kolleegid või midagi muud.
Keskendu heale
Avatud olla on kergem, kui keskendud heale, mida enda ümber ja teistes inimestes märkad. Seda saab treenida, jälgides maailma ja inimesi enda ümber ning hoides tähelepanu just sellel, mida pead nende puhul kiiduväärseks.
Muidugi lipsab sel moel su peas asuvasse “raadiosaatjasse” ka palju negatiivseid mõtteid ja tähelepanekuid, aga ära lase end sellest segada. Lase neil mõtetel omasoodu minna ja keskendu taas meeldivale. Kasvõi sada korda järjest, kuni tähelepanu hoidmine kindlal “sagedusele” kergemaks muutub.
Võime oma kogemusest kinnitada, et varem või hiljem see juhtub ja positiivsele keskendumine muutub senisest kergemaks. Seda on vaja märgata ja treenida! Mida iganes sa oma elus heaks saavutuseks pead, tõenäoliselt ei tulnud seegi ilma vaeva nägemata.
Lülita end sisse
Vaimselt avatult olla on tore tunne, elu on justkui rikkalikum kui tavaliselt. Kauaks selleks tõenäoliselt aga jaksu ei leidu, kui teed asju ja suhtled inimestega, kelle/mille vastu sul sisimas lihtsalt huvi pole.
Sestap tasub end uurida ja teadlik olla, mis sind elu ja inimeste puhul üldse huvitab ning keskenduda sellele, kui kellegagi ühise keele saavutada tahad.
Mis täpselt paneb sind ennast hästi tundma? Millised vestlused ja tegevused sind pigem väsitavad? Mis sind hirmutab ja avatusele vastu töötab? Kas ümbritsev keskkond soosib seda, et sa avatuna püsiks? Kas sa saad siin ja praegu midagi ise ära teha, et avatumaks muutuda?
Selliste teemade läbimõtlemine võib väga kasulik olla, kui tahad välja selgitada, millises keskkonnas sa osavaim suhtleja oled. Et olla huvitavam, pead ka ise huvituma. Kes tunneb end hästi ja turvaliselt, on alati paremas lähtepositsioonis!
Lase nii endal kui ka temal olla, nagu olete
Kahe inimese vahel saab ehtne side tekkida ainult sellises ulatuses, kui palju nad on iseennast tundma õppinud. Mida vähem sa end tõeliselt tunned, seda raskem on teisele inimesele avaneda – oma plusse ja miinuseid, piire ja puudujääke, seda, mis meeldib ja mis mitte.
Mida rohkem sa end tunned ja aktsepteerid, seda vähem sa võõrast inimest pelgad ja tunned vajadust end tema maitsele ümber kohendada (mida sa ju tegelikult ei tunnegi).
See tähendab, et sa oled julgem nii enda kohta rääkides kui tema kohta küsides – ei tunne vajadust kumbagi muuta, et mingile ideaalile vastata. Selline vabadus annab võimaluse, et kahe võõra vahel tekib tõepoolest autentne side.
***
Isegi kui sa kaaslast ei otsi, tasub arendada oskust võõrastega jutule saada, sellest on kasu praktiliselt igas eluvaldkonnas, kus sa üldse teiste inimestega kokku puutud.