Amoremi tutvus- ja suhteblogi

Vaade peeglisse

Emotsionaalselt kurnatud ja tutvuseotsimisele käega löömas? Loe, mida teha!

Maailmas on inimesi (ja seega võimalikke kaaslasekandidaate) väga palju ning AmoreMi portaal serveerib paljud neist lisaks mugavalt otse ekraanile.

Seda arvesse võttes on lausa imekspandav, kuidas tutvusteotsimine võib emotsionaalselt kurnavaks muutuda ja tekitada soovi sellele tegevusele lausa käega lüüa.

Et aga enamik meist siiski soovib enda kõrvale tähendusrikast inimest ja ellu romantilist ja sügavat suhet, siis tasub vaadelda, kuidas madalseisust üle saada.

Järgnevalt toome välja neli märki emotsionaalse kurnatuse kohta ja anname nõuandeid, mida teha, et sellisest seisust üle saada. Sest olgu üksi või kaaslasega, kurnatus pole kunagi midagi sellist, millega tasub lihtsalt leppida, vaid keha/vaimu appikarje puhkuse või suunamuutuse poole.

Kohtinguelu on kindlasti normaalne osa elust, aga tegelikult vajab inimene mõnikord puhkust ükspuha millest, millele palju aega ja/või energiat pühendab – olgu see töö, pere, sõbrad, seltskond, trenn, hobi, pidutsemine või muu. Aeg-ajalt on vaja lihtsalt seisma jääda ja kogunenud materjalidel settida ja paika loksuda lasta. AmoreMi on sellele ennegi tähelepanu pööranud: loe Kohtingutest pausi tegemine pole allaandmine!

Igapäevaelu muutub raskeks taluda

Emotsionaalse kurnatuse puhul võime jõuda haprasse punkti, kus isegi väiksemad tujumuutused ja tundevirvendused võivad sisimas rivist välja lüüa. Ükspuha milline äpardus, viltuminek või halb mõte/kogemus muutuvad aina raskemaks taluda.

Asi pole selles, et sa oled tingimata nõrk, aga mingi karikas on vaimses plaanis täis saanud ja vajab tühjendamist või mahalaadimist. Soovitame selleks hea sõbra või terapeudiga rääkimist (või näiteks mediteerimist), et sümptomite asemel põhjust otsida ja selle muutmisele keskenduda. Lühiajalistest leevendustest pole kasu, kui probleemi tegeliku põhjusega ei tegele.

Sa muutud ülitundlikuks

Elus on kõik pidevas muutumises ja liikumises. Ka meie emotsionaalne tundlikkus võib ainuüksi ühe päeva lõikes suuresti erineda, pealtnäha põhjuseta süngusest ja kurbusest kuni ülevoolava rõõmuni.

Kui aga ülitundlikkus juba tavaliseks muutub, muutub see tõenäoliselt nii endale kui ka teistele üsnagi väsitavaks ja igatahes annab märku vajadusest peatuda ja põhjuseid uurida.

Tõenäoliselt on probleem mingis kindlas asjas – olukorras, isikus, suhtes vms –, mis on muutunud nii suureks koormaks, et muudab tasakaalu jõudmise väga raskeks. Sel juhul tasub endasse süübida, järele mõeldes, kas seda on sulle ellu ikka vaja. Või tasub sellest lahti lasta...

Sa tunned end täiesti lööduna

Emotsionaalsele kurnatusele võib viidata ka see, et su (tavapärane) tegevusvalmidus on tugeva hoobi saanud. Tekib lootusetuse tunne, kerge on asju vaadelda stiilis “kõik või mitte midagi”, kuigi elu on harva tõesti nii mustvalge…

Halvemal juhul kasvab välja selline vaimne letargia, et sellest tundub võimatu väljuda. Tulevik tundub tume ja olevik lootusetu.

Taolisse seisu viib tavaliselt mingi suur ja raske küsimus, millele pole veel selget rahuldavat vastust. Siis on kindel soovitus otsida abi vaimse tervise asjatundjalt, mitte jääda kurvalt konutama. Alustada võid ka endalt küsimisega: mida ma hetkel väga vajan ja kuidas seda saavutada?

Sa väljendad oma tundeid liiga palju või vähe

Emotsionaalne kurnatus mõjub erinevatele inimestele väga erinevalt. Mõni laob justkui kõik endas peituvad tunded kogu maailmale näha. Mõni peidab need sootuks ning muutub teistele külmaks ja kaugeks. 

Halvemal juhul võib selline käitumine liikuda äärmustesse nagu üsna kontrollimatud nutu-, viha- või muud hood, mis teeb igasuguse suhtlemise üsna raskeks, kaaslase leidmisest rääkimata.

Sellises olukorras tasub esmajoones keskenduda sellele, millised olukorrad ja sündmused tugevatele tundeväljendustele “päästikuks” osutuvad – ehk uurida seda, mis su sees täpselt toimub. Kui abi pole kellegagi rääkimisest, püüa oma tundeelu kogu aeg jooksvalt märgata ja analüüsida, näiteks päevikut pidades või mediteerides.

***

Inimesed ongi väga erineva tundlikkusega. Mida näiteks keegi ülereageerimiseks peab, võib tegelikult olla kinnitus sellele, et sa märkad rohkem ja hoolid rohkem kui tema. 

Tundlikkus on elus kahtlemata hea asi – see võimaldab nii endas toimuvat kui ka teiste inimeste vaevu kergemini mõista ja märgata. Kui see aga ellu pidevalt raskusi toob, on midagi kontrolli alt väljunud ja vajab korrigeerimist. Just taoliste olukordade märkamiseks ja mõtestamiseks see artikkel mõeldud ongi. Kes endast aru saab ja korras hoida oskab, on atraktiivsem ka kaaslastele.