Ära sina nii tee: 8 enim levinud viga kohtingul

Kas tunned, et kohtingud on muutunud millekski täppisteaduse sarnaseks, kus vigu teha on ülikerge ja tagajärjed tavaliselt tõsised? Selle üks põhjus võib olla, et sinu kohtinguoskused on pisut roostes ning vajavad korrastamist. 

Amoremi jagab vihjeid, kuidas endast kohtingutel käies parem mulje jätta ja enim levinud vigu vältida. Need on toodud lihtsuse järjekorras, alustades lihtsamatest ja lõpetades nendega, millest hoidumine võib nõuda tõsist keskendumist ja eneseületamist.

Ära karda komplimente

See võib tunduda absurdne, aga väga paljud inimesed kardavad komplimente: neid teha, aga ka vastu võtta. Ise ei tee ning kui keegi talle teeb, siis lükkab selle üleoleval või isegi solvaval viisil tagasi („Noh, tulid pugema või?”; „Sa ütled nii kindlasti kõigile!” vms).

Ära karda komplimente. Usu, et sinu kohta ongi võimalik kenasid asju öelda – kasvõi soengu või riietuse kohta –, ja et teised tahavadki ise neid öelda. Kui sa seda sisimas ei usu, siis pole ju lootust ka uskuda, et meeldid kellelegi nii palju, et ta soovib sinuga lähedaseks saada?

Ära räägi eksidest

Kohtingul tulevad enamasti teemaks ka minevik ja endised kaaslased. Eksidest rääkides tasub aga endale „pidurid peale panna”. Nii mõndagi inimest kuulates jääb lausa mulje, et nad määratlevad end peamiselt läbi nn tähendusrikaste teiste, kellega on koos olnud ja/või voodit jaganud. 

Suhet alustades soovivad tavaliselt mõlemad osapooled ka partneri mineviku kohta teada, aga kohtingul (eriti esimesel) sellele keskendumine on ebasoovitav. Kaaslane tahab ju eelkõige sind tundma õppida. Pidev ekside kohta kuulmine võib teda eemale tõjuda, sest tekitab tunnet, et suhet sinuga tuleb alati teistega (kasvõi eksidega) jagada, või et ta ei suuda su kunagist suurt armastust eales ületada.

Ära hakka ülekuulajaks

Kui sa arvad, et oled hea inimestetundja, kes suudab lühikese aja jooksul selgeks teha, et kui sobilik keegi sulle kaaslaseks on, siis... arva uuesti. Mitte keegi pole võimeline end lühikese aja jooksul vaimses mõttes täielikult avama. Selleks tuleb tal viibida väga erinevates olukordades ja meeleseisundites, mis pole kohtingu ajal väga tõenäoline.

Liigne pärimine – eriti agressiivsed ülekuulamisvõtted – mõjuvad kohtingukaaslasele tavaliselt pigem tülikalt, väsitavalt või isegi solvavalt. Me kõik ei suuda end teistele avada sama palju ja kiiresti, samuti võib tal olla mõjuvaid põhjuseid mitte kõike võimalikku korraga välja rääkida. 

Püsi olevikus

Paljud kohtingud ja suhtedki kannatavad, sest selle osapooled ei ela olevikus – siin ja praegu –, vaid põikavad alatasa minevikku ja tulevikku. Kohtingu puhul tõenäolisemalt siis tulevikku, kuna ühist minevikku tihtipeale veel pole.

Miks see halb on – kujutleda, kuidas selle inimesega tulevikus koos olla võiks? Tema sobivust partneriks tuleb ju millegi põhjal eelhinnata, eks? Probleem on selles, et sa ei saa tegelikult ju teada, kuidas asjad teie vahel arenevad. Nii sina kui ka tema muutute ajas, suhtedünaamikad teie vahel samuti. 

Keskendu parem sellele, mis on teie vahel siin ja praegu. Mis tunde ta sinus tekitab? Kas sa tahaksid temaga veel kohtuda? Kas tahaksid talle füüsiliselt lähemal olla? Ööd koos veeta? Aga nädalavahetust?

Arvesta ohumärkidega

Kellestki enda jaoks ruttu kindel pilt kokku panna on eksitav, aga halb on ka ilmseid ohumärke eirata. Nädala-paariga sa tema varjupoolt nagunii hästi tundma ei õpi. Esialgu ta on ilmselt ka valvel, et võimalikult soodne mulje jätta... aga veidigi pikemalt koos aega veetes seis muutub. 

Enamik inimesi ei suuda kaua varjata, milline ta sisimas on, nii et keskendu teda uurides samavõrd ta sõnadele ja tegudele. Kas ta on oma lemmiklooma või üldse loomade suhtes empaatiavõimeline? Kas ta kipub alati hilinema või on aina rahahädas? Kas talle meeldib liigselt napsitada? Kas ta kokku saades keskendub sinule või tegeleb alatasa millegi muuga, näiteks näpib telefoni? Mida iganes teada soovid, tema käitumine annab selle kohta piisavalt vihjeid, kui ohumärke jõuga kõrvale ei lükka.

Arvesta oma vajadustega

Liigne jagamine (või vastupidi: infopinnimine) võib mõjuda kohtingul pigem pealetükkivalt ja eemaletõukavalt, aga kindlasti ei tule kasuks ka teine äärmus – liigne tagasihoidlikkus. Sa ei tohiks end tutvustades oma isiklikke piire ja vajadusi kõrvale jätta, isegi kui kaaslane väga meeldib. Kui suhe tõepoolest edasi areneb, tulevad need mängu nagunii – mida kauem neid peidus hoiad, seda raskem võib kaaslasel olla leppida sellega, mida oled endas kandnud.

Ka ennast kehtestades ei tohiks siiski üle piiri minna. On suur vahe, kas ütled ausalt, mis on sulle tähtis, või nõuad ja kamandad.

Ära üle mõtle

Nii kohtingul kui ka elus üldiselt on seda kergem soovitada, kui järgida: kuula kaaslast, aga püüa tema sõnu liialt analüüsida. Mis ta täpselt sõna-sõnalt ütles ja mida sellega mõtles: ära arva, et suudad lühikese tutvuse järel sellest nii hästi aru saada, kui soovid. 

Võimalik, et ta ei oskaks öeldut või selle tähendust ise ka hiljem adekvaatselt seletada, tema oli ju ka kohtingul, seega mõnevõrra valvel ja pinges. Keskendu parem tundele, mis sul tema vastu üldiselt tekib, ja heale energiale teie vahel (või selle puudumisele, mis on ohumärk).

Ära mängi mänge

Selle üle võib lõputult vaielda, et mis on mäng ja mis lubatud kohtingureegel. Sestap pakume lihtsat reeglit – mäng on kõik, mida kohtingul käies teed, et näidata end tegelikust erinevana: paremana, enesekindlamana, lahedamana, targemana, ilusamana, edukamana jne.

Inimesed alustavad mänge peamiselt kahel põhjusel: ebakindlusest ja pahatahtlikkusest. Kui kohtingukaaslane sulle tõesti meeldib, siis näitavad mängud sind ebausaldusväärsena. Kui aga ei meeldi või sa pole tema suhtes kindel, siis miks sa üldse temaga kohtingule läksid?

Soovitus mitte mänge mängida on kahtlemata üks raskemaid punkte siin artiklis, mida järgida, sest mingil määral kardavad tagasilükkamist ja hülgamist pea kõik, kes pole just diagnoositud psüühilise häirega, näiteks psühho- või sotsiopaadid. Aga parem oma hirmudele otsa vaadata ja neist vabaneda kui end mängude taha peita, sest hea suhte eeldused on enda avamine ja autentsus, mis on mängides võimatu.