Mõtisklus…
Kui sa seda lugema juhtud, siis mul on küll hea meel, et mu nime siin juures pole, sest sa tunneksid mind ilmselt ära, ja see muudaks mind väga kohmetuks. Isegi mõte selle kirjutamisest muudab kohmetuks, aga ma kirjutan ikka. Sest ma pean selle endast välja kirjutama, nii et see enam peas ei tiksu ja hingamist ei rõhu. See peab universumini jõudma – ja minust välja!
Mäletad, kuidas ma sellel peol diivanil istusin ja sind ainiti vaatasin. Ma tundsin sel hetkel, et sa oled nii lahe, et ma ei saa hingata. Vaatasin sind ja tundsin enda sees sellist paanikat, mida pole juba ammu tundnud. Ei, mitte paanikahoogu. See polnud hoiatuslipp, mis käskis põgeneda. See oli mõistmine, et ma olen suuteline endiselt häid asju tundma, ja tunnen neid sinu suhtes.
Aga enne seda õhtut polnud mul see enam meeleski. Et keegi võiks nii meeldida. Et süda võiks nii kiiresti lööma hakata, kui keegi lihtsalt minu poole vaatab. Olin unustanud, et võiksin kedagi suudelda ja mitte soovida, et see lõpeks.
See kõlab ehk rumalalt ja melodramaatiliselt. Aga nii hea tunne on korraga ellu ärgata, kui hing on nii kaua tuim olnud. Ma tundsin, kuidas aeg lausa seisatab, kui sa tuppa astusid. Mulle meenus, mis tunne on hirmu tunda, et äkki rikub hea asja ära. Sest tunnetega koos tekib ka ju võimalus taas haiget saada.
Sa tekitasid mu kõhtu uue portsu liblikaid. See ei ole ehk suur asi, aga mulle läheb see väga korda. Sina lähed mulle korda. Ja see on ausalt öeldes päris hirmutav.
Ma tean, et ei peaks üle mõtlema, ei selle ega sinu ega minu osas. Peaksin lihtsalt vooluga kaasa minema ja laskma juhtuda sel, mis juhtuma peab. Tšillilt võtma ja cool olema.
Aga mu mõistus ei tööta sel moel. Mõistusele meeldivad tähendused selle kõige taga. See tähendab mulle midagi tähtsat, kui muutun enne sinuga kohtumist närviliseks. Või et liblikad kõhtu tulevad, kui mul käest kinni võtad. Või et eemal olles sinust kohe tohutult puudust tunnen.
Ja ma ei taha, et see tunne ära läheks. Eriti siis, kui sina tunned sama.
Mul on hirm sinu suhtes sümpaatiat tunda, sest kardan, et see kõik lõpeb peagi ja järsult. Sa mõtled meie osas näiteks ümber. Või see pole enam sinu jaoks lõbus. Või et sa ei naera enam mu rumalate naljade üle.
Mind hirmutab, et sa meeldid mulle, sest kardan sind kaotada.
Ole kohal ja leia õige kaaslane. Tutvumiseks liitu tasuta siin
Registreerimine ja ankeedi lisamine on tasuta. Oled leitav ja saad ise otsida. Põhjalikumad teenused on meil siiski tasulised. Ise otsustad kui aktiivselt soovid tutvumises kaasa lüüa.
