Et piinama ei jääks: 6 etappi, kuidas suhe lõpule viia

Igal suhtel on omad algus, keskpaik ehk areng ja lõpp. Kunagi ei tea, kui kaugele mingi suhe jõuab. Aga me ei ela igavesti ja seetõttu on kindel, et pikas plaanis peab iga suhe lõppema.

Meie ühiskond ja kultuur soosivad suhete alustamist, aga oluliselt väiksem rõhk on järgneval, eriti nende lõpetamisel. Aga tähtis on osata suhteid ka lõpetada, et sellest õppida ning edasi minna nii, et see ei jää piinama ja kinni hoidma.

Suhte lõpuleviimise protsess aitab lahtisi otsi kokku sõlmida. Seda võib teha siis, kui suhe on läbi, kui ka siis, kui veel suhtes oled. Seda võib kasutada tegelikult kõikide suhete „puhastamiseks“, olgu need romantilist laadi või mitte. Et minevikul poleks tuleviku üle enam nii tugevat mõju.

Protsessi on kõige kasulikum proovida inimesega, kellega soovidki suhte lõpuni viia. Aga kui teda ei saa mingil põhjusel kaasata, siis on sul võimalik seda ka üksi teha ja ikka palju õppida.

Partner võib olla ka inimene, kellega parajasti suhtes oled ega plaanigi veel midagi lõpetama hakata. Ja ta ei pea tingimata olema kuidagi ette valmistunud. Ta võib lihtsalt vaikides kuulata ja pakkuda lihtsaid reaktsioone nagu „Aitäh“ või „Räägime sellest lähemalt“.

Lõpuleviimisel on 6 etappi, millest viimane on valikuline. Iga etapi läbimine võib aega võtta, et üles kerkinud tundeid ja muid „materjale“ läbi töötada – eriti, kui lõpetad pikaajalist suhet. Kui teil pole piisavalt aega, võib määrata igale etapile näiteks kindla arvu minuteid, et siiski protsess ühe hooga läbida. Ka selline kiirkursus on parem kui mitte midagi.

Iga etapp toimub nii, et üks räägib ja teine kuulab, kuni kõik on öeldud. Siis on teise kord rääkida ja esimese kord kuulata. Teemasid võib ka kordamööda punkthaaval käsitleda, kui nii ladusam on.

Suhtele on alati parim, kui kumbki ei ürita teist muuta. Lõpuleviimise protsess kinnistab tõsiasja, et peadki olukorraga leppima ja edasist arengut ei toimu (vähemalt sel kujul nagu suhe on seni olnud). Aga nüüd etappide juurde.

1) Mis vaevab sinu südant?
Loetle kõik, mis sind suhtega seoses vaevab, kaasa arvatud, kuidas see lõppeda võis. Vali ise, kas keskendud kindlatele sündmustele või hoopis kaaslase käitumisele üldisemalt.

Esimese etapi eesmärk on kaaslasele teada anda, mis sind segas või ärritas, et ei peaks seda tunnet jääma endaga kaasa kanda. Ütlegi kohe otse, a la „Ma olen endiselt haavunud, et sa ei tutvustanud mind sõbrale, kellega kaubamajas kokku juhtusime. See tekitas tunde, et häbened mind.“ Või: „See teeb haiget, et sa ei püüdnud meie armastust elus hoida. Mul on tunne, et sa lihtsalt andsid alla, aga ma leian, et meie suhe vääris enamat.“

Siin etapis pole tähtis, kas suudad täpselt näha oma rolli või vastutust juhtunu suhtes või kas su muljed või tunded kaaslase suhtes on ülekohtused või õigustatud. Tähtis on need ausalt lagedale tuua, et anda endale võimalus neist vabaneda. Kuulaja võiks reageerida aga lihtsalt tänamisega, et neist räägid.

2) Vabandamine
Kui mõlemad on rääkinud, mis neid vaevab, on loomulik järgmine samm vabandada. Loetle kõike, mille suhtes tahaksid ise vabandust paluda – see ei pea isegi seostuma temapoolsete „kaebustega“.

Siiras vabandamine on paljude jaoks väljakutse, sest see eeldab, et sa annad ise ka endale andeks. Ja endale andestada on vähemalt sama raske kui teistele, kui mitte raskem.

Kõige mõjusam on vabandada nii, et teadvustad ka oma negatiivset mõju kaaslasele ja tema elule, aga ei püüa seda õigustada. Ja iga vabanduse järel võiks kuulaja tänu avaldada, või vähemalt püüda vabandust vastu võtta, mitte hooletult kõrvale visata, sest see tundub ebausutav.

3) Andestamine
Järgmine loogiline samm on andestada. See ei tähenda, et sa kiidad juhtunud halba heaks. Aga kui tahad vabana edasi liikuda, on vaja see köidik puruks raiuda. Andestamine on vajalik seega eelkõige sulle – et ennast vabastada.

Andestamiste nimekiri võib olla nii pikk kui ise soovid, ei maksa hakata vahet tegema, et üks asi on tähtis ja teine selle kõrval justkui ebatähtis.
Näiteks võid öelda: „Ma andestan selle, et sa kodus piisavalt süüa ei teinud, kuigi alguses lubasid.“ või „Ma andestan , et sa minu suhtes nii hoolimatu olid. Saan aru, et sel hetkel sa polnud rohkemaks võimeline, või ma käitusin nii halvasti, et sa ei tahtnudki ise hoolivam olla.“ või „Mulle ei meeldi, kuidas sa käitusid, aga andestan, sest saan aru, et sa polnud sel hetkel enamaks suuteline.“

Andestamine on väga spirituaalne tegevus ja aitab meil areneda. Kui seda õigesti teha – olles esmalt rääkinud, mis sind vaevab – võid peagi end palju kergemini tunda.

Üksteist tasub ka tänada, et teine oli nii lahke ja sulle andestas. Sa ei pruugi mingite asjade suhtes nõustuda, et peaksid selle eest üldse andestust saama või küsima – aga tema jaoks olid need tähtsad, nii et neid ei saa niisama kõrvale heita.

4) Tänamine
Järgmiseks on aeg oma tänu väljendada. Negatiivne (solvangud, puudujäägid, õnnetud juhused) on selja taha jäetud, mis peaks looma ruumi tänutunde esilekerkimiseks. Täna kaaslast kõige eest, mida ta su ellu tõi ja kuidas su elu tema abil muutus. See, mida ta sulle andis, on tähtis.

Ütle näiteks: „Aitäh, et minusse uskusid, kui ma olin ebakindel ja arvasin, et ma ei saaks [x asjaga] hakkama.“ või „Aitäh, et mind igal õhtul voodis kaissu võtsid, see pani mind lõpuks uskuma, et ka mina väärin armastust.“ või mis iganes tähtis tundub.

Etapid 4 ja 5 on mõeldudki just positiivsete asjade esiletõstmiseks. Paljudel inimestel on kombeks neid tagasi hoida ja alla suruda, täpselt nagu halbu.
Tänamisele võiks vastata stiilis „Võta heaks.“ või „Tegin seda hea meelega.“ Kuidas endale õigem tundub.

5) Tõsta midagi esile
Üsna sarnane eelnevaga, aga väärib eraldi esiletõstmist. Räägi kaaslasele, mida ta juures armastasid ja millest puudust tundma hakkad. See võimaldab ausalt tunnistada, et hoolid sellest, mida kaotasid.

Kui oled kaaslase peale endiselt väga tige, võib tema väärtustamine tunduda raske ja väljateenimata, aga pikas plaanis ei saa suhet lõpetamata ilma seda etappi läbimata. Kui kiita ei suuda, siis vähemalt loetle seda, millest puudust tundma jääd.

Siia punkti jõudes on kerge tunda korraga suurt kaotusvalu ja kurbust, aga meenuta endale, et suhte lõppemine ei tähenda automaatselt läbikukkumist. Ükski suhe pole igavene ning peamine on sellest õppida.

Kui tahad nutta, pole vaja seda alla suruda. See on loomulik asi ja lahtilaskmise normaalne osa.

6) Jäta hüvasti
Viimane etapp, mille võid ka soovi korral vahele jätta. Hüvastijätmisel on sümboolne tähendus ning see ei pea viitama, et te enam kunagi teineteist ei näe.

Eesmärk on lihtsalt kinnistada tõde, et miski on lõppemas. Kui lõppu selgelt teadvustad, annad endale võimaluse leinata.

Kui hüvasti jätmine osutub liiga raskeks, mõtle sellest kui lihtsalt minevikust lahtilaskmisest. Sa lõpetad peatükki, mitte raamatut. Sa ei pea kedagi päriselt unustama. Küll aga pead sa minevikust lahti laskma.

Edasijõudnutele

Suhte lõpetamise keerukam variant on ise igas etapis mõlemad rollid läbi mängida. Kujutle, mida kaaslasel sulle öelda oleks ja proovi see tema eest sõnadesse panna.

Kui kasutad abilist, kes tegelikult suhtesse ei kuulunud, võib ta selleks ajaks sinuks kehastada, et sul oleks päris inimene vastas, kellele rääkimise ajal silma vaadata.

Mõne jaoks on üllatavalt raske kaaslaseks kehastudes iseenda suhtes häid tundeid väljendada. Siit ka nn edasijõudnute variandi pluss: saad võimaluse endaga sügavamat tööd teha.

Kokkuvõttes on lõpuleviimise protsessile kulutatud aeg seda suuresti väärt. Kui kulutad asjale kas või paar tundi, võid end säästa päevadest, kuudest või isegi aastatest, mil kõike seda oma peas või südames kaasas kannad, mis nii sind kui ka su tulevasi partnereid tulevikus väsitaks.

Nii et leia see aeg. Su tuleviku-sina väärib seda!