Mõtisklus ...
Ma ei anna oma südant kellelegi. Lükkan inimese eemale kohe, kui ta mulle midagi tähendama hakkab, sest pelgan lähedust. Kardan end avada, sest kardan näha teist inimest minust tükki võtmas ja sellega minema kõndimas.
Seetõttu ma tühistangi meie plaane ja vastan sõnumitele alles pika aja pärast. Seetõttu saadan ma välja vastakaid signaale, mis sind segadusse ajavad. Ma tegelikult ei ürita mänge mängida – huvitav olla ja siis kohe kaduda –, vaid ainult end kaitsta. Ma ei taha armuda, et siis kõrvetada saada.
Aga leidub hetki, kus ma teadlikult otsustan lähedust leida, sest armastus tekitab sõltuvust ja sellest on raske lihtsalt igavesti eemal püsida. Leidub inimesi, kelle nägemine paneb hoobilt otsustama, et tahan veel proovida, kuigi mõistus hoiatab, et see pole tark valik. Nagu sina.
Siis astuvad kaks erinevat osa minust sõtta – armastusfilmi laadsed fantaasiad ja kaine meel. Paraku on kaine meel alati see, mis võidab.
Ma olen üldiselt riskialdis. Hulljulge koguni. Ja nii ma otsustangi aeg-ajalt, et seekord saan ma läheduse ja armastusega hakkama. Valetan endale, et suhtes olla on hea mõte.
Suhtesolemine toob muidugi naudinguid ja esialgu need veenavad mind, et ma tegin õige otsuse. Et ikka tasus end uuesti haavatavaks muuta.
Sellistel hetkedel ma võin lausa uppuda flirtimisse ja suhtlemisse. Ka eemal viibides. Tihe sõnumivahetus kell kaks öösel ja jälle kell kaheksa hommikul. Veendumus, et ma võin midagi tõsist luua, isegi koos elada.
Ja siis ma hakkan sulle pettumusi tekitama. Ei vasta kõnedele. Tühistan plaane. Ei ütle enam ilusaid asju. Hakkan tasapisi eemale triivima.
See on valus, nii mulle kui ka sulle. Valu on alguses kerge, nagu keegi näpistaks. See hiilib ligi, kui ei suuda enam kellelegi keskenduda peale sinu ja isegi ei suhtle enam teistega, sest mu mõtetes oled ainult sina ja ma ootan iga ärkveloldud hetk sinuga kontakti.
Vahin Instagramis ja Facebookis su kontosid ja loodan, et sa vähemalt midagi uut üles laadid, sest see on parem kui päris eemal olla. Istun öösiti üleval ja mõtlen, kuidas sa küll reageeriksid, kui praegu kohe sinu aknale koputaksin.
Ja kui ma enam sind igatseda ei jaksa – sest koosoldud ajast pole kunagi piisavalt, ükspuha kui palju seda mulle võimaldad – tekib mul tagasilangus. Masendav arusaamine, et meist ei tule siiski midagi välja, sa ilmselt ei tahagi mind päriseks, midagi on muutunud ja minuga on midagi tõsiselt valesti.
Ja siis ma kaon su elust ja lasen mõistatada, et mis ometi juhtus ja kuhu ma kadusin. Tagasi alguses. Kuni järgmise inimeseni.
Ole kohal ja leia õige kaaslane. Tutvumiseks liitu tasuta siin
Registreerimine ja ankeedi lisamine on tasuta. Oled leitav ja saad ise otsida. Põhjalikumad teenused on meil siiski tasulised. Ise otsustad kui aktiivselt soovid tutvumises kaasa lüüa.
