Kohtingutest pausi tegemine pole allaandmine!

Moodne kohtinguelu võib väsitav olla. Juba ainuüksi see tutvumissaitidel avanev kirju valik võib ehmatada – inimestega suhtlemisest ja nende omapäradega toimetulemisest rääkimata. 

Väsitav võib olla tutvumine ka juhul kui selle õige leidmine ei tule nii kergesti, kuigi oled enda arvates teinud kõik ja rohkemgi. Pikka aega tutvumiskeskkondades (aga ka mujal) üritades nii ja teisiti kuid positiivset tagasisidet saamata võib samuti tekkida peatselt frustratsioon ja lootusetuse tunne. Aga selle emotsiooni pealt armastuse leidmine on raske.

Seega pole ime, et mõni vallaline kaaslase otsimisest aeg-ajalt pausi teeb. Selle artikli teema ongi meenutada, et „kohtingupuhkus” pole iseenesest halb ega tähenda allaandmist.

Kohtinguelu on kindlasti normaalne osa elust, aga tegelikult vajab inimene mõnikord puhkust ükspuha millest, millele oma elus palju aega ja/või energiat pühendab – olgu see töö, pere, sõbrad, seltskond, trenn, hobi, pidutsemine või muu. Aeg-ajalt on vaja lihtsalt seisma jääda ja kogunenud materjalidel settida ja paika loksuda lasta.

Sellised pausid pole mõeldud märkima, et me ei armasta seda, mida seljataha jätame, või et meie eesmärgid on muutunud. Lihtsalt kõigel on oma hind ja kui millegi hind läheb erinevatel põhjustel liiga kõrgeks, on mõistlik seis üle vaadata ja asjad tasakaalu viia.

Näiteks kasvõi lühiajaliselt tööle pühendudes muutub kõik muu üsna väsitavaks ja me ei taha muud, kui jõudehetkel kodus puhata. Või siis järjest kohtingutel käies tekib vajadus korraks paus teha ja kogetut korrastada ja mõtestada – kasvõi selleks, et selgitada, kus peaks midagi parandama, kui tulemus ei vasta oodatule.

Kedagi või midagi liigselt kritiseerimiseta otsustada, et sul on kohtingutest isu täis, võib olla vägagi küps ja eneseteadlik viis oma kohtinguelu kurssi korrigeerida. Pimesi edasitõttamine ning mitmesuguste märkide eiramine, et su lähenemisel võib olla puudusi, pole õige kaaslase leidmisel kindlasti abiks. 

Kui sa kohtingutel toimuvat läbi ei mõtesta, siis võivad paljud olulised märgid tähelepanuta jääda. See viib aga eksklike eelarvamuste tegemise või otsuste tegemisel kiirustamise sohu.

Ära lase kohtinguväsimusel takistada selgelt nägemast, millise inimesega sa kokku sobid. See, et ta kannab näiteks esimesel kohtingul sinu meelest koledaid kingi, ei tähenda, et tal poleks kodus kapp lahedaid riideid täis.

Paus tasub teha mitte hetkeajel ja millelegi reageerides, vaid kaalutletud otsusena. Sel juhul ei põhine see (peamiselt) negatiivsetel emotsioonidel või eelarvamustel. Pausi ajal saad aga läbi mõelda, mida kaaslaselt üldse otsid ja mida oled nõus selleks omalt poolt andma. Milline üldse on sinu jaoks kvaliteetne suhe?

Kohtingupausi ajal võid ka oma kohtinguprofiili ja sellel leiduvad pildid üle vaadata – kas need peegeldavad endiselt sind, nagu sa praegu oled ja kuhu püüdled? AmoreMi on selleks mitmel korral nõu andnud – vaata artikleid siin ja siin. See, kui keegi teab, kes ta on ja mida tahab, on teistele väga ligitõmbav.

Vahel me arvame, et teame, mida tahame, aga kui selle saame, siis mõistame, et pole oma soovidega piisavalt täpsed olnud või oleme midagi tähtsat täiesti kõrvale jätnud. Näiteks otsid kaaslast, kes on väga toetav, aga avastad, et ei tule kuidagi toime tema rahaprobleemide või üldise tujukusega. Või kaaslast, kes samuti lapsi tahab, aga ei saa leppida tema sooviga peagi kindlasti iga talv soojal maal veeta.

Kõike polegi muidugi võimalik ette näha ja igas suhtes on oma roll kompromissidel ehk oma ootuste vähendamisel, aga selleks saabki teha tulemuslikku eeltööd kohtingupausi ajal.

Viimase, aga mitte vähimtähtsa punktina saab kohtingupausi kasuks argumendina välja tuua, et vallaliseelu aitab sul meenutada ka plusse, mida saad kogeda just üksi. Ja seejärel naasta kohtinguellu tugevamalt kui varem.