Kui lähisuhtes armastus tekib, siis võib selle mõtteliselt kaheks etapiks jagada: romantiline armastus, tuntud ka kui armumine, ja hingeline side.
Kui neile väljenditele hetkeks mõelda, siis võib jääda mulje, et tulevik on tume: kuum tunne on määratud kaduma ja side on küll tore, aga siin pole enam kohta romantilisel, mille nimel tihti lähisuhet üldse alustamegi. Nii paljud muide arvavadki.
Tegelikult pole asi kaugeltki nii must-valge. Hingeline side võib vabalt sisaldada romantilist armastust – kõike seda kuuma, mis suhtesseastumise esialgu nii paeluvaks muudab. Samas kui hingelist sidet ei teki, siis pole suhtel lootust ka ellu jääda ja areneda.
(Elu kaotanud suhe võib muidugi see edasi kesta vormis, kus lihtsalt kõrvuti eksisteeritakse, vahel seksitakse ja ühiselt võetud kohustusi täidetakse, näiteks eluasemelaen ja lapsed. Aga see on eraldi teema.)
Kuidagi on juhtunud, et oleme armastamist hakanud samastama ainult romantilise etapiga ning kõige värske ja sensuaalsega, mida see tuua võib.
Aga oled sa mõelnud, miks asi sellel perioodil nii põnev tundub? Sest romantiline armastus põhineb soovimisel (igatsemisel), mitte omamisel. Sinu ihade objekt on just seetõttu niivõrd paeluv, et ta pole veel täielikult „sinu” – palju teie vahel on veel määratlemata ja n-ö paika panemata.
Sinu tähelepanu on veel suuresti ainult tema isikul ja kõik muu suhtega seostuv, mis on tähtis ja mida on päris palju, jääb pigem äärealale. Sind huvitab eelkõige, et kas olete ikka mõlemad teineteisest huvitatud ja kas teil on piisavalt ühist, et saaksite koos aega veeta. See tajuefekt kannab psühholoogias nime tunnelnägemine (tunnel vision).
Romantilise armastuse varjupool on, et sellega saab mõnusasti hinges peituvat tühjust kinni märtsida ja oma ego upitada (oo, keegi tahab mind!). Pole ime, et mõnigi naudib vaid seda esimest etappi, mille mõju on uuringutes võrreldud mõnuainete tarbimisest tekkiva kaifiga. Veel enam, tekkida võivad kõrgendatud ootused, et me ei pea endi eest enam ise vastutavad olema. Partner annab meie elule eesmärgi, lisab turvatunnet jm.
See kõik on omamoodi huvitav, aga selle juures on üks probleem – romantilisele armastusele kestvamat suhet ei ehita. Kui see ammenduma hakkab ning selle mõju väheneb (sest inimene harjub kõigega), siis peaks mängu astuma hingeline side.
Romantilise armastuse kõrval on see justkui alaväärsem. Elevus on kadunud ja hingeline side ei tundu iseenesest väga sensuaalne. Seda võib ju omada ka esemetega, loomadega, pere ja sugulastega või ka inimesega, kellega voodit ei jagaks. Pealegi pole garantiid, et hingeline side ajapikku süveneb ja tugevneb.
Kui aga suures plaanis vaadelda, siis tõdeme, et hingeline side võib sisaldada kõike esimeses etapis pakutavat kui ka palju head ja vajalikku.
Romantiline armastus on kõikjalesinev – inimesed armuvad või huvituvad kellestki kogu aeg. Hingeline side on haruldasem ja igatahes eriline. Romantiline on ajutine, hingeline võib püsida kasvõi elu lõpuni. Romantiline põhineb sellel, mida sul veel täielikult pole, aga hingelist sidet saab ise elus hoida ja tugevdada, sest põhineb sellel, mida sa ise teed (selle nimel ette võtad).
Nii mõnedki loovad pikaajalisi kohustusi – abielu, pere, lapsed jm – ruttu esmase tunde põhjal, aga kui see väheneb või sootuks kaob, siis võib väga raskeks minna. Pole üllatav, et nii paljud abielud lõpevad peatse lahutusega.
Romantiline armastus ja hingeline side on mõlemad kahtlemata tähtsad, aga kui plaanid luua midagi kestvat, tasub oodata ja jälgida, et teil mõlemal on suutlikkust ja valmidust mõlemasse etappi jõuda.
Teisisõnu, sinu armsamast peaks saama ka midagi hea sõbra taolist. Kui ta on ainult isik, keda oma voodisse lased ja kellega aega veedad, aga kellele pühenduda ei taha, siis hingeline side puudub või jääb napiks. Kui on ainult hingeline side, siis ei pruugi see isik sind piisavalt elevile ajada, et suhtel pikemas plaanis mõtet tunduks olevat.
Elu jooksul kohtame paljusid sobivaid partnereid, aga kinni tasub hoida neist, kellega tunned nii romantilist armastust kui ka hingelist sidet, mille põhjal midagi kestvat luua.