Meie valikud ja teod pole alati lihtsalt head või halvad. Mida hallimale alale elus satume, seda kergem on käituda viisil, mida hiljem kahetsed. Aga valesti käitumises leidub ka midagi head – sellest saab õppida.
Tahame sinuga jagada, mida on valesti käitumisest „kõrva taha panna“, et tulevikus targem olla.
See hetk on sulle kindlasti varasemast tuttav: taipad korraga, et kahetsed midagi. Teadmine on selgelt kohale jõudnud ja paigutab end raske kivina südamele, kõhtu või pähe. Seda on kibe tunnistada ja seda saatvad kahetsus ja piinlikkustunnne on isegi kibedamad.
Ebatäiuslikkus on see, mis inimesi ühendab – igaüks on kunagi midagi tähtsat rikkunud. Keegi ei suuda ainult nii käituda, et selle üle saab hiljem uhkust tunda. Küll aga on igaühe võimuses tehtu eest vastutada, asjast oma peas kokkuvõte teha ja sellest õppida.
Selleks on sul vaja ainult üht: ehedat soovi vigadest õppida. Lihtne. Kui tehtud vigu julgelt vaatad ega hakka end süüdistama või haletsema või tehtud halba pehmendama või eitama, siis annadki endale šansi õppida. Vaimses mõttes avaneb korraga uks, millest sisse astuda – enne oli see suletud.
Valmidus end süüd tunnistada nõuab eneseteadlikkust ja egost lahtilaskmist. Kui nii kaugele jõuad, siis on kergem ka endale andeks anda või vähemalt enda süüdistamine lõpetada. Mida kriitilisemaks enda vastu jääd, seda raskem on vigadest õppida.
Lühidalt: muuda seda, mida saad, ülejäänust lase lahti ja ära kanna seda endaga kaasas. Ütle endale: jah, ma tegin halva käigu, aga ma ei korda seda. Ma olen järgmisel korral targem.
Sa oled selline nagu sa praegu oled tänu kõikidele oma senistele otsustele ja valikutele. Ka see, mis sinus head on, on osaliselt võrsunud varasematest halbadest valikutest.