Lojaalsus on suur sõna – tõsise suhte üks alussammas. See kätkeb nii võimet ja valmidust kaaslasele füüsiliselt truuks jääda (mis on paljudele tähtis) kui ka midagi palju enamat.
Lojaalsusel on märgatav roll selles, kui tõsiseks ja sügavaks mingi suhe üldse areneda võib. Seda nii armusuhtes kui ilmselt igas mõeldavas sidemes, mis inimeste vahel tekkida võib.
Miks lojaalsus nii tähtis on? See soodustab usalduse ja kokkukuuluvustunde teket, ilma milleta jääb iga suhe tahes-tahtmata pinnapealseks ega saavuta oma täit potentsiaali.
Kuidas lojaalset kaaslast siis ära tunda? Sa ei pea tema tähelepanu nimel võitlema. Ta kuulab sind ja märkab sind, olenemata olukorrast ja seltskonnast, kus viibib. See ei tähenda, et ta pöörab alati tähelepanu ainult või peamiselt sulle. See pole alati võimalik ega ka vajalik, sest te pole puusast kokku kasvanud, vaid kaks isiksust, kellel on oma elu ka iseseisvalt. Aga tema kõrval ei tunne sa end kui tühi koht.
Kui rääkida just monogaamse armusuhte kontekstis, siis näitab ta oma pühendumust sellega, et teeb teistele võimalikele suhtehuvidele kiire lõpu ega alusta sinuga koos olles midagi uut kõrvalt. Sa ei pea kartma, et ta salaja tutvusi otsiks, isegi kui nimetada seda “niisama netis suhtlemiseks”, või üritaks vanu leeke taas lõkkele puhuda. Sa ei märka teda pidevalt arvutis või telefonis tšättimas ning su eest neid vestlusi varjamas.
Lojaalne kaaslane hindab sinus rohkem kui füüsilisi võlusid või muid pealispindseid omadusi, mis teid üldse kokku tõid. Ta on avatud märkama ka sinu teisi häd omadusi ja oskusi ning on huvitatud neid ära märkima, ilma et sa tingimata ise küsiksid.
Ka seltskonnas tunned, et ta ei häbene sind. Ta ei peida sind oma pere, sõprade või teiste lähedaste eest, kui peaks tutvustamiseks sobiv hetk tekkima.
Lojaalne kaaslane mõtleb sulle ka siis, kui te parajasti koos ei viibi. Ta annab endast vahel märku kõne või sõnumi teel (või muul viisil) ja vastab sinu kontaktiotsimisele. Võib-olla soovib sulle lihtsalt head päeva või edu millegi kordaminekuks. Igatahes tunned sa, et ta on sinu jaoks olemas – ta ei haihtu aeg-ajalt jäljetult.
Temaga vesteldes ei pea sa tundma, et mingid asjad jäävad justkui rääkimata või ta koguni hoidub mingi info avalikustamisest. Teda ei pea puurima, et vastused vajadusel kätte saada.
Ta austab ennast, sind ja teie suhet piisavalt, et eelistada tõde. Kes ennast ei austa, sellest lojaalset kaaslast kardetavasti tõenäoliselt ei saa. Ei endale ega ka teistele.
Lojaalne käitumine ei põhine pelgalt mingil otsusel. Tal on piisavalt nii-öelda moraalset selgroogu, et vajadus valetada, petta või manipuleerida temas esile ei kerkiks. Pole mõtet teha nägu, et ta on veatu ja ideaalne – igaühes on kõike, mis inimeses üldse olla võib –, aga ta kindlasti peab tähtsaks eetiliselt käituda nii nagu ta tahaks, et temaga käitutaks.
Lojaalne kaaslane ei hüüa tulles, aga ära tunda on teda kerge, kui juba sellele teemale tähelepanu pöörad. Tema käitumine on lihtsalt nii julgustav, et seda on võimatu mitte märgata ja hinnata!