Suhtlemisest algab kõik: kuidas tutvumisportaalis vestelda

Intrigeeriva tutvumisprofiili koostamine on kahtlemata tähtis ja AmoreMi toimetus on sellele ka mitmeid postitusi pühendanud. 

Vähemalt sama tähtis on aga muidugi huviobjektiga jutu alustamine, ükspuha kumb teist siis päris otsa lahti teeb ja teisele midagi ütleb.

Tõenäoliselt leiab see aset digitaalsel teel, sest see käib ju suhtlusportaali kasutajaks olemise juurde. Digitaalsel suhtlusel on aga välja kujunenud omad reeglid, millest juhindumine võib kasu tuua ning mille vältimine pettumusega lõppeda.

Me kirjutame siin “võib”, sest kuidas vestlus tegelikult sujuma hakkab, sõltub paljudest asjadest, mida ei saa ette ennustada. Näiteks võib su “väljavalitu” tavaliselt suhtlusaldis olla, aga vot täna on tal kohe eriti vilets päev ja isegi võluvaim tervitus, millega oskad lagedale tulla, ei too talt rohkem reaktsioone kui põgus pilguheit ja vastamata jätmine.

Küll aga on meie ja teiste suhteekspertide kogemused näidanud, et ekraani kaudu suhtlemisel on tõesti oma etikett või seaduspära, mida tasub tunda ja oma kasuks rakendada. Kasvõi lihtsalt selleks, et (heas mõttes) suuremast massist eristuda.

Näiteks tasub meeles hoida, et lihtsalt tervitamine ja siis vastuse ootamine võib sind ootama jättagi. Sest mida ligitõmbavam isik, seda rohkem on tal potentsiaalseid huvilisi ja seda rohkem saab ta teiste tähelepanu. Kui siis keegi eemalt justkui moka otsast “tere” poetab, ei pruugi talle pähegi tulla omalt poolt pingutada ja sellele kuidagi reageerida.

Kui ei usu, no küsi ükstapuha milliselt sõbralt või tuttavalt, kellel on tutvumisportaali kaudu tutvuste otsimine vähegi edukalt õnnestunud. On üsna tõenäoline, et ta muutus ruttu nõudlikuks ja hakkas vastama ainult sellistele kutsungitele, mis teda kuidagi intrigeerisid. Ehk siis mitte lihtsalt tervitustele.

Heakene küll, oletame nüüd, et esimene jutuots on lahti sõlmitud ja esialgu nii habras rada vajab edasi käimist. Mida ja kuidas öelda?

Oleme enne öelnud ja ütleme taas: sul on täita kolm eesmärki – tähelepanu saada, uurida, kas teie vahel võiks reaalne side tekkida, ja tutvustada end nii, nagu tõesti oled.

Võõrastega tutvumine võib tekitada pingetunnet ka parimatele suhtlejatele, nii et kui pea esialgu täitsa tühjana tundub, kasuta mõnd vana head nippi.

Vestluse algatamiseks on lihtsaid nippe, mis tõesti hästi toimivad, isegi kui need originaalsusega just ei  hiilga. Pakume omalt poolt mõned välja:

1) Küsi tema lemmikute kohta – näiteks lemmikraamatute või mille iganes kohta, mis hetkel relevantne tundub. Anna talle mitme vastuse seast valida. See on mänguline ja võimaldab teist inimest kohe veidi tundma õppida.

2) Küsi tema lemmikelamuse või mälestuse kohta. See võimaldab uurida, kui energiline ta üldiselt on ning kas talle meeldib pigem kodus olla või välja minna.

3) Küsi, kuhu talle reisida meeldiks. Äkki teil on samad lemmikpaigad, mis kohe näitab, mis teilt ühist võiks olla. Ja see muudab teise inimese kohe natuke meeldivamaks, kui teil on sarnaseid meeldimisi.

4) Küsi midagi ta tutvumisprofiilil oleva pildi või piltide kohta. Parem oleks, kui vastus sind tegelikult ka huvitab, sest siit võib pikem vestlus välja areneda.

5) Tee talle millegi kohta kompliment – millegi, mis tema tutvumisprofiili juurest meelde jäi.

6) Küsi tema hobide kohta, nt kaua ta sellega tegelenud on ja mis teda selle juures võlub. Isegi kui see ei vallanda temas lobisemishimu, aitab see vaikselt “jääd sulatada” ja sügavamaid teemasid otsida.

Kui tunned, et teie vahel on mingi side juba tekkinud, võid omalt poolt midagi soovitada – laulu, filmi, raamatut, sarja, mida iganes. 

Kohe päris vestluse alguses on selline käik aga pigem riskantne, sest võib kergelt mingi ebasoovitava mulje jätta (“kas selline röökimine/kiunumine ongi tema meelest muusika?”  / “ma ei suuda uskuda, et talle selline film meeldida sai!”).

Kuna tutvuse süvendamine käib nii-öelda sammude kaupa – sina avad end natuke, siis tema, jne – tasub esimese sideme tekkimise järel ka midagi isiklikku jagada. See võiks olla mingi elamus või kogemus – eelistatavalt mitte väga pikk ja põhjalik. Näiteks “sa ei usuks, mis minuga täna teel koju juhtus” või ka midagi sarnast.

Isegi kui mingit väga meeldejäävat elamust ei jaga, on sealt kerge edasi liikuda küsimustega, mis teda ennast avama peibutavad. Näiteks: “Jah, ma naeran sellele mõeldes siiani, aga mis sinuga naljakat on juhtunud?” või “See oli päris hirmutav, kas sul on ka sarnast kogemust?”.

Kui vestluskaaslane aktiivsust ilmutab, tasub ka proovida tal mingeid soovitusi jagada. Näiteks küsid, kas ta teab mõnda uut lahedat laulu, filmi, sarja vms. 

Meile tegi kangesti nalja, kui üks inimene lähenes meile küsimusega: “ma tahan oma wifi võrgu nime ära muuta, kas oskad midagi head soovitada?”. See märgib, et inimene võib olla originaalse mõtlemisega, vaimukas ja enesekindel. Viimasele viitab asjaolu, et ta ei hakanud midagi tavalist välja mõtlema, vaid “tulistas” kohe midagi ootamatut, kartmata imelikku muljet jätta.

Kui aga lõpetuseks paar üldisemat soovitust jagada, siis ei saa ühegi tutvuse juures üle ega ümber nn kuldsest kolmikust.

1) Alusta vestlust – või jätka seda – inimestega, kes sind tõesti mingil moel paeluvad. Sel viisil on vestluses enam energiat ja elujõudu. Kui tahad olla huvitav, tasub olla huvitatud.

2) Ole võimalikult aus. Sa ei pea võõrale inimesele kohe isiklikku infot jagama, aga kui jätad endast meelega mulje, mis ei vasta tõele, tuleb see tutvuse süvenedes varem või hiljem kindlasti välja. Siis on seda aga tihti juba raskem korrigeerida, kui kohe alguses aval olla.

3) Loe sind huvitava isiku tutvumisprofiili hoolega. See võib pakkuda nii häid jututeemasid kui ka anda selgema pildi, kas ja miks temast üldse huvitatud oled.

Suhtlusest algab kõik, nii et kasuta seda võimalust targalt!