Kuidas valida kaaslaseks inimene, kellega tõesti sobid? Kriteeriumeid on muidugi arvukalt – sarnased huvid, maailmavaated, poliitilised eelistused vm –, aga üks neist vääriks rohkem tähelepanu, kui see tavaliselt saab.
Sellest eelistusest sõltub pikas plaanis nii mõndagi. Ja see on: kas su kaaslane on kassi- või koerainimene?
Miks selline asi pikas plaanis tähtsust omab, ei vaja ilmselt pikka seletust. Lemmikloomad on meie elus tähtsal kohal, me jagame neile nii armastust, tähelepanu kui ka aega (mida ei saa samal ajal anda kellelegi teisele)...
Peab ka arvestama asjaolu, et sulle või talle võib olla just kassi või koera olemasolu sügavalt vastumeelne. Kassi puhul ei meeldi näiteks tema „isekus” või kombeks söögilaual käia, koera puhul tema lõhn, suur tähelepanuvajadus ja muidugi kohustus teda regulaarselt õue viia.
Hiljutine Mars Petcare’i uuring, mille läbiviijad vestlesid 1000 kassi- ja 1000 koeraomanikuga, näib kinnitavad, et koera- ja kassiinimesed on mõnevõrra erinevad – ja lisaks, et kassiinimene sarnaneb pigem teiste kassi- kui koerainimestega. Sama koerainimeste kohta. Sarnasuste all on välja toodud mh sissetuleku suurus, üldine füüsiline aktiivsus ja loomingulisus.
Näiteks viitab uuring, et kassiomanikud on koeraomanikest mõnevõrra kultuurihuvilisemad ja loovamad. Neil olla suurem huvi raamatulugemise, dokumentaalfilmide, aiapidamise ja muusikalide vastu!
Koeraomanikud eelistavad dokfilmidele põnevikke ja on kassiomanikest füüsiliselt aktiivsemad (jooga, tantsimine, eriti jooksmine) ja seiklushimulisemad. Samas eelistavad koeraomanikud ka rohkem romantilisi filme kui kassiomanikud.
USAs läbiviidud uuring leidis lisaks, et koeraomanikud teenivad mõnevõrra rohkem raha kui kassiomanikud: 47 000 dollarit vs 40 000.
Koeraomanikud töötavad kassiomanikest kaks korda tõenäolisemalt ettevõtluses, panganduses või raamatupidajana. Kassiomanikud on koeraomanikest ligi neli korda tõenäolisemalt mingil loomingulisel alal.
Kui vaadelda lemmikloomapidajaid spirituaalsest perspektiivist, saab lisada, et kassisõbrale on rohkem omased iseseisvus ja isepäisus, aga ka oma tunnete tugev näitamine (mis peegeldub ka lemmiklooma valikus). Nende maailmavaade on mõnevõrra vabavormilisem ja nad on veidi rohkem valmis nägema teisi inimesi, nagu nood tegelikult on.
Kass koondab sümboolsel tasandil nimelt inimeste selliseid omadusi nagu isepäisus, vajadus „oma ruumi” järele, kättemaksuhimu, teistele hinnangute andmine. Kass ei anna tingimusteta armastust ega usaldust, tema reaktsioon inimesele kujuneb selle põhjal, mida inimene talle esmalt annab.
Kui kannatad kirjeldatud omadusi kasside juures (= oled kassisõber), siis suudad koerasõbrast paremini leppida inimestega, nagu nood on, ilma tungiva vajaduseta neid tingimata muuta. Kui ei meeldi, tõmbud pigem eemale, mitte ei püüa end alla surudes „karja koos hoida”.
Koer koondab sümboolsel tasandil inimeste omadusi nagu kokkuhoiuvajadus (valmidus „minu” asemel „meie”-vormis mõelda), sellest tulenevalt ka ennastohverdavus, leplikkus ning vajadus selgete reeglite ja neist kinnipidamise (dresseerimise) järele.
Kui sulle on suhete hoidmine tähtsam kui nende kvaliteet, ühtekuuluvustunne tähtsam kui aina „oma asja ajamine”, siis oled ilmselt rohkem koerainimene.
Lühidalt. Kass on selline, nagu inimesed tegelikult on: isepäine ja nõudlik. Kui kassi võtad või kassiinimese oma kaaslaseks saad, pead sellega leppima. Koer on selline, nagu me tahaks, et inimesed oleksid: alati pealtnäha rõõmus meid nähes, vahel lausa ennastohverdavalt lojaalne ja toetav..
Kui koerasõbraga aga lähisuhte lood, on see teatud mõttes tore ja toetav kogemus, aga pead arvestama, et ühisreeglite rikkumine (dresseerimise käigus õpitust loobumine) võib ruttu tuua võimuvõitlusi ja hammastenäitamisi.
See kõik ei tähenda muidugi, et koera- ja kassieelistajate vahel on mingi ületamatu lõhe, mis muudab õnneliku suhte nende vahel võimatuks. Armastus ja pühendumine suhtele võimaldab kõigist erimeelsustest üle saada ja kompromissideni jõuda. Ükski suhe ei jää pidama, kui selle käigus üksteisele nii-öelda poolele teele vastu ei tulda.