Seda kuulsat ütlust tead, et tõde teeb vabaks, aga esmalt ajab närvi? Kohtingutõdede puhul peab see kindlasti paika, sest kellele ikka meeldiks oma puudujääke ja vigu tunnistada, mille kohta ta tõenäoliselt kuulma peab.
Aga kui endale tõde ei tunnista, siis ei saa seda ka muuta ja edasi areneda. Nii et loe Amoremi kogutud seitset karmi tõsiasja, miks su kohtingud ei kulge nii edukalt nagu romantilistes komöödiates või näiteks šampoonireklaamides näidatakse.
Kui järgnev tekst aga väga pahandab, siis kujuta ette, et seda esitab mõni kuulus lavakoomik nagu Louis C.K. See muudab tõe aktsepteerimise kergemaks!
Suhte leidmine on su enda kätes
Paljusid asju elus ei saa ise valida, aga vallaline või suhtes olemine on üks asi, kus sa saad täiesti kaasa rääkida ja suuri otsuseid teha.
Kui sa oled näiteks vallaline enda hinnangul x või y põhjusel, siis võid mürki võtta, et keegi on hoolimata samadest eeldustest juba endale kaaslase leidnud. Nii et ära süüdista väliseid tegureid. Kõik algab sinust.
Lühidalt: sa oled vallaline peamiselt sel põhjusel, et pole suhte leidmist tõsiselt võtnud ja tegutsenud. Nii et kasuta enda käsutuses olevaid vahendeid (moodne maailm pakub neid tänu arvutile ja nutiseadmele palju rohkem kui vanasti) ja kui muu ei aita, siis võid ju oma karmilt kõrgeid standardeid ka natuke alla lasta, et pärisinimesed nende sisse ära mahuksid..
Suhtes olemine ei muuda sind õnnelikumaks
Suhtes olemine on võimas! Õhtud ainult teile kahele, pikad jalutuskäigud ja romantilised tunnid, mis panevad kõik võimaliku halva elus unustama… Seda kõike loomulikult ühes paralleelreaalsuses, kus sa täiskohaga ei elutse.
Lepi sellega: suhtes olemine pole õnne alus ega muuda sind ka sisimas õnnelikumaks kui sa juba praegu olla suudad. Kui sa ei oska iseseisvalt õnne ja rõõmu tunda, siis lähedase inimese tekkimine ei kasvata seda võimet automaatselt.
Ükspuha, kui armunud sa oled, inimesed jäävad inimesteks (= ebatäiuslikeks) ja nii ka sina. Mingit igavest õndsust pole olemas. Vali suhe inimesega, kellega suudad kõige rohkem õnne tunda, mitte suhe ainult selleks, et suhtes olla.
Sa pole vallaline, sest “kõik head on võetud”
See väide kipub paljudel kergesti suust välja lipsama. Mõtle selle üle. Kui see on tõesti see, mida tunned, siis see ju viitab, et sina pole üks “headest”, kuna oled vallaline.
Ja selline mõtlemine ise võib olla üldse põhjus, MIKS sa vallaline oled. Sest see viitab, et sa vast lihtsalt ei taha end suhte jaoks kokku võtta. Sest on suur tõenäosus, et sa elad paigas, kus on tegelikult päris palju vallalisi– linnainimesi tekib ju aina juurde ja eraldatud paikades elutsejaid jääb aina vähemaks.
Nii et ära oota, et magavale kassile ise hiir sülle jookseb. Astu esimene samm ja püüa seda õiget leida, kui sul on soov teda leida. Ja kui ei leia, otsi kuskilt mujalt. Ja kui asi on hoopis sinus, siis alusta muidugi enda sees otsimisest – et kõik see hea üles leida, mille pärast teised võiks üldse tahta sinuga suhet alustada.
Sa pole vallaline, sest “head kutti/tüdrukut ju ei taheta”
Mõnikord on tore märtrit mängida ja ette kujutada, et sina oled ju nii hea, aga kõiki erutavad vaid mingid jobud.
Esiteks, sa tõenäoliselt pole nii hea poiss või tüdruk kui oma peas arvad. Sa oled inimene ja sul on omad nõrkused ja vead.
Teiseks, kui sa pole just väga noor ja/või naiivne, siis sa oled ilmselt juba mõistnud, et head asjad ei juhtu ainult headele inimestele, vaid kõigile, läbisegi ja suvaliselt. (Halvad muidugi ka, aga see praegu selleks.) See, kui sa oled “hea”, ei tähenda, et maailm peaks sind väärt kaaslasega premeerima. Kui midagi tahad, siis pead ikka ise minema, otsima ja vaeva nägema.
Ja üldse: kui sa nii hea oled, siis miks sa inimestele rohkem ei meeldi? Kohe nii palju, et vääriline partner oleks alati varnast võtta? Parem oleks mitte oma “headust” ainult oma peas hinnata, vaid kohtingutel käia ja seda päriselus testida.
See viimane võimaldab ka välja selgitada, mida teha, et soovitud isikute radarile jõuda, või kas on äkki vajadust oma suhtumist mingis mõttes muuta. Näiteks mingeid standardeid lõdvemaks lasta.
Sa ei saanud korvi, sest „lihtsalt ei huvitanud teda“
Tead ju küll seda olukorda: tutvud meeldiva inimesega, suhtled temaga, võib-olla hakkate juba väljas käima… aga lõpuks valib ta kellegi teise või ütleb sulle ära, kui reaalselt läheneda püüad.
Tagasilükatud saada on oi kui kibe, me kõik teame seda. Aga ära eelda kohe, et sa lihtsalt ei huvitanud teda. Isegi, kui ta seda ütles, sest sa käisid talle hiljem peale, et miks ikkagi asjast asja ei saanud.
Ära isegi kaalu seda varianti. Sest mida rohkem sa sellise mõttega end harjutad, seda rohkem sa selle mõttega samastud. Mis tähendab, et tulevikus sa juba lähened huvitavale inimesele eeldusega, et sa ilmselt ei paeluks neid. Sellised mõtted pakuvad küll teatud kibedat lohutust, aga nende mädasoost on kunagi hiljem väga raske välja rabelda.
Miks ta siis ikkagi ei tahtnud sind? SEST TA LIHTSALT EI TAHTNUD. Lepi äraütlemisega, sest sa nagunii ei saa seda muuta. Või kui saad muuta, siis ürita. See võib muljet avaldada, et sa nii veendunud oled ja alla ei anna.
Ja kui ta ikkagi ei taha, siis ega sa sellise inimese kõrval õnnelikuks nagunii ei saa, kes sinuga haletsusest koos on.
Suhtes olemine pole põhjus, miks sõbrad kaovad
Mõned väidavad, et suhtes olles jääb sõpru vähemaks. Tead, asi pole tegelikult selles, et suhted lõhuvad või peletavad sõprussuhteid. Asi on tegelikult tõenäoliselt ikka sinus. Sest sa ei tegele enam inimestega, keda üksi olles tähtsaks pidasid ning kellele oma aega ja tähelepanu jagasid.
Kui sa tahad sõpru hoida, siis sa pead neile näitama, et nad sulle korda lähevad. Nii sõnade kui ka tegude abil. Kui seda ei tee, siis jääb sõpru vähemaks ja olemasolevad sõprussuhted muutuvad nõrgemaks. See, et sul on samal ajal tõsine suhe käimas, on kogu asja juures kõrvalise tähtsusega.
Sa oled vallaline, sest tahad rohkem saada kui anda
Sa tõmbad ligi seda, milline sa ise sisimas oled – mitte seda, mida tahad või arvad tahtvat. Karmid sõnad, aga tõsi.
Kui tahad enda kõrvale näiteks hoolivat, intelligentset ja lahket kaaslast, siis hoolitse selle eest, et käitud ise samamoodi. Inimesed kipuvad üldiselt end ja oma võimeid üle hindama ning sellest tulenevalt samuti partnerilt soovima rohkem kui ise on valmis andma.
Aga miks näiteks hooliv, intelligentne ja lahke kaaslane peaks tahtma su kõrvale jääda, kui sa tegelikult nendes omadustes talle vääriline partner pole? Sellest pole kasu, et sa teda ühel õhtu või nädalavahetuse vältel võlud, suhe on midagi pikemat kui mesinädalad või -päevad. Ja tõeliselt sügav suhe saab tekkida võrdsetel alustel.
Eksisteerib ka säästuvariant, millega paljud lepivad. See võimaldab rohkem saada kui ise vastu annad. Aga see eeldab, et sa ka ise annad mingis asjas rohkem kui vastu saad. Sina talle, tema sulle. Kaup kauba, vorst vorsti vastu.
Võrdsetest alustest sel juhul juttu olla ei saa ja sügavast suhtest kahjuks ka mitte. Aga kui kaup mõlemale meelepärane on, siis polegi äkki rohkem vaja. Lõpuks lepime ju kõik suhtega, mida sisimas arvame, et väärime.