Mõtisklus...
Uusi tutvusi luues on üks ebameeldivamaid olukordi see, kus keegi hakkab meeldima ja selgelt tundub, et see on vastastikune… aga siis juhtub midagi, mis meeldiva alguse kui vaiba julmalt alt tõmbab ja selgitab, et said asjast täitsa valesti aru.
Nii et mida iganes sa teed, ära anna mulle tühja lootust.
Kui ma meeldin, siis ole aus ja ütle seda. Ütle, mis sulle minu juures meeldib –kuidas ma naeran, liiga palju räägin, närviliselt huulde hammustan, mis iganes. Räägi mulle kõigest ja mõtle seda tõsiselt.
Ja kui tunned, et see tunne meie vahel hakkab sügavamaks muutuma, siis räägi ka sellest. Aga ära vaid räägi, vaid näita seda. Näita mulle, mida armastus sinu jaoks tähendab. Näita sellega, kuidas sa minuga vestled, kuidas mind kuulad, kuidas minuga käitud.
Aga eelkõige: ära teeskle. Ära jäta muljet, et meie suhe on eriline, kui pole selles ise kindel või kavatsed peagi lahkuda. Ära räägi tunnetest, kui ei hooli sellest, kas ma saan lõpuks haiget või mitte.
Ära ole koos minuga lihtsalt seepärast, et oleme koos. Ole koos minuga, sest ei kujuta elu kellegi teisega ettegi. Ole koos minuga, sest see paneb naeratama nagu ei mingis muus olukorras. Ole koos minuga, sest näed sellel tulevikku. Sest sa tõesti tahad minuga koos olla, minu enda pärast.
Ära anna mulle tühja lootust. Sest kui lootus juba tekib, siis see tahab elada ja keeldub suremast ka siis, kui olukord halvemuse poole pöördub. Nii et ole aus, ära ilusta. Ära pane mind valedesse uskuma. Lootus on ohtlik asi, millega mängida.
Ma olen nõus riskima ja haiget saama, kui sa oled minuga aus. Ma lepin sellega, kui ütled, et meie vahel ei tule siiski midagi välja, kui see on tõde, mida sisimas tunned.
Aga ära paku tühja lootust. Ära ilusta seda, mis tegelikult on. Ära lisa koledale pildile kirkaid ja rõõmsaid värve. Ära nõustu mu pere ja sõpradega tutvuma, avalikkuse ees käest kinni hoidma ja mu ninaotsa või kaela suudlema. Ära jaga mulle karukallisid, kui sa sisimas ei hooli.
Sest ma ei taha kurvastada millegi kaotamise tõttu, mis polnud isegi tõeline.