Armastuse puhul räägitakse rohkem selle „leidmisest”. Kui keegi ütlebki, et otsib seda, mõjub see abstraktselt, väheütlevalt, halval juhul isegi paneb teda haletsema.
Spirituaalses mõttes on armastuse „otsimine” aga väga tähtis. Kuidas saab midagi „leida”, kui seda ei „otsi” ehk sellele vaimselt avatud pole? Siin pole mõeldud muidugi iga vähegi meeldiva inimesega ruttu sängi hüppamist või kogu aeg kohtingutel ja vallaliste üritustel käimist.
Idee on teha armastusele ruumi oma südames – luua sinna uus koht, kuhu saaks midagi uut tulla või tekkida. Varem kasutatud kohad selleks ei sobi, las need jääda minevikku. Vaja on uut kohta. Armastus tuleb siis, kui selle koha loonud oled, mitte siis, kui pead mingit aega selleks sobivaks.
Aga kuidas armastusele nii-öelda ruumi teha? See pole ju võrreldav koduse suurpuhastusega, mille käigus paar suurt kotitäit katkisi või kasutuks muutunud esemeid välja viskad ning siis riiulile uued asjad laod.
Kõik algab meelelaadist, inglise keeles toreda sõnaga attitude’ist. Sellest, kuidas sa sisimas mõtled, mida sa väärid ja millist kaaslast sa oma ellu reaalselt ootad. Oled sa tõsiselt järele mõelnud, mida ja kui palju oled sa valmis teise inimesega endast ja oma elust jagama?
Enam veel: kas sa tõesti ja ausalt oled valmis teist inimest oma ellu üldse lubama? Enamik meist vastaks sellele muidugi kohe jaatavalt, aga kas sinu teod ja mõtted ka kinnitavad seda jaatust?
Kui sul on näiteks kombeks mõelda, et mehed/naised/keda iganes sa ihaldad on ju tegelikult nõmedad ja suhe toob kaasa palju stressi (või midagi sellist), siis ei saa sa ju ausalt väita, et sa oled suhetele ja lähedusele avatud.
Üksildane, seda võib-olla küll, vähemalt kohati. Igatsus partneri ja kindla püsiva suhte järele on enamikusse meist justkui sisse kodeeritud. Aga kas oled valmis mõttelennu juurest tõesti reaalsusse suunduma? Suhe ei koosne ainult armumisest ja toorest kirest, varem või hiljem saabub ka argipäev, kus pühendumisest saab soovi kõrval osaliselt ka teadlik valik.
Meie meelelaad või hoiak on määrav nii suhetega kui ka eluga üldisemalt rahule jäämiseks. Pole võimalik saada positiivseid tulemusi negatiivse hoiakuga, et kõik läheb nagunii halvasti, miski pole tegelikult vaeva väärt jm. Selline taak jätab oma sünge pitseri nii sulle kui ka meile endile kui ka ümbritsevatele inimestele, kes püüavad meiega lähedased olla.
Negatiivsest hoiakust on võimatu ka niisama hoobilt vabaneda. Sellest lahti laskmine toimub üsna samamoodi sammhaaval ja võib-olla pikema aja jooksul nagu selle loominegi.
Kui mingi suhtesituatsioon või selle üldine kurss kipuvad sind negatiivseks muutma, tasub alati teha kahte asja. Võta need teadlikult oma positiivseks harjumuseks ja mingi hetk on kindlasti võimalik märgata, et mida rohkem neid kasutad, seda osavamaks selles muutud. Need kaks asja on eemaldumine ja reflekteerimine.
Oletame, et partner tegi või ei teinud või ütles midagi sellist, mis sind alati suht automaatselt turri ajab. Esiteks peatu vaimses mõttes – ütle „stopp”, ma tean, mida see tunne minuga teeb, ükspuha, kui õigustatud see praegu tundub. Ja siis eemaldugi olukorrast sellest mõtisklemiseks nii kaugele ja nii kauaks kui võimalik. Eriti vaimselt, vajadusel ka füüsiliselt.
Ja siis mõtiskle. Mediteeri, külasta psühhoterapeuti või nõustajat, mida iganes sul vaja on, et enda sees toimuvat lähemalt uurida. Küsi endalt, miks see olukord või juhtum sind nii häirib, kas see on midagi, mille võiks suurema hüvangu (= armastava partneri, harmoonilise suhte) nimel kõrvale heita. Ja kui seda ei suuda, siis mõtiskle, miks see nii raske on. Kindlasti tasub selle üle arutada ka partneriga.
Sellise eemaldumise ja arutlemise plussid on võimalus takistada suhtestressi mitte üle pea kasvamast, aga jõuda endas ka selgusele, et mida suhetelt üldse ootad ja millega nõus oled leppima, et neid alal hoida.
See aitab omakorda täpsemini mõista, mida sa vajad rahulolu saavutamiseks. Aga suhtestressi kui sellist pole karta vaja. Selgust on alati palju kergem leida nn kriisiolukorras, kus tundlikud materjalid üles kerkivad, kui selle üle niisama jõudehetkel mugavalt filosofeerides.
Ja kui oled sealmaal, et oled eneses selgusele jõudnud, saad astuda järgmise sammu armastuse leidmise teekonnal. Sinu valmisolekust võtta vastu enda ellu uus kogemus viib sind vaikselt kuid järjekindlalt õige valiku suunas. Positiivne mõtlemine ja valmisolek tegutseda toovad su ellu selle, keda soovid.