Kohtingul kulub ära: kuidas enesekindlat muljet jätta

Ilmselt igaüks nõustub, et enesekindlus on väärtuslik omadus. See annab julgust riskeerida ja eesmärke saavutada, nii kohtingul kui ka tavaelus. Aga enesekindlust pole alati varnast võtta ja see võib suuresti sõltuda ka tujust. Õnneks on seda vajadusel võimalik teeselda, mis lõpuks hakkab ka reaalselt enesekindlust tootma.

Enesehinnang ja enesekindlus on eri asjad. Sa võid sisimas tunda, et ei saa millegagi kunagi hakkama, ja ikkagi kindel olla et saad mingi eesmärgi täidetud. See töötab ka teistpidi: võid olla oma väärtuses veendunud, aga ei suuda teiste ees enesekindlaks jääda.

Mingites olukordades tuleb suuresti kasuks enesekindla mulje jätmine: näiteks esimesel kohtingul, avalikult esinedes või tööintervjuul. Seetõttu loe paari nõuannet selle kohta, kuidas seda teha. Kirjutame viisil, millest oleks kasu nii kohtingul kui ka näiteks tööintervjuul.

Kehakeel

Kehakeel on väga tähtis: see mõjutab teiste hinnangut sinust ka siis, kui nad ei oska seda lugeda.

Siit mõned näited, mida tasuks kindlasti vältida: halb rüht (kühmu hoidmine), nihelemine, ristatud käed. Kui neid asju väldid, jätad juba automaatselt kindlama mulje. Et seda tunnet veelgi süvendada, kasuta liigutusi, mis on avatud ja võimaldavad end välja sirutada, alustades sellest, et hoiad jalgu natuke avali. Kõige toredam on see, et enesekindel kehakeel paneb peagi ka sisimas end kindlamalt tundma.

Ebakindlust väljendavad selgelt ka õlad ja nende kergitamine, ükspuha kui vähe. Kõige parem on sirgelt seista, nii et õlad püsivad taga.

Silmside

Silmsideme vältimine võib viidata ebakindlusele, aga ka selle ülekasutamine mõjub negatiivselt (punnitavalt või agressiivselt).

Kui palju tasuks silmsidet hoida? Üldreegel ütleb, et kõige optimaalsem on seda teha 60% vestlemise ajast, kuigi muidugi tuleb arvestada olukorra iseärasusi.

Uuri välja, kui palju just sina seda tegema peaksid – harjuta sõprade või pereliikmete peal. Küsi neilt, kuidas su pil tavaolukorras mõjub, kas see hakkab häirima või tundub otsest kontakti vähe olevat.

Silmsideme hoidmisega seostub ka hea trikk, mis inimestele üldiselt muljet avaldab. Vaata uuele tuttavale silma ja jäta meelde tema silmade värv. Siis jäta see omakorda meele kombinatsioonis tema nimega.

Inimestele avaldab alati muljet, kui sa nende nime ruttu ära õpid; veelgi rohkem, kui sa kohe ka nende silmade värvi kohe meelde jätta suudad.

Karisma

Karisma seostub suuresti sellega, kuidas sa teisi inimesi kohtled. Ehk siis: käitu teistega nii nagu tahad, et sinuga käitutaks.

Kuidas olla karismaatilisem: üldreeglid on püsida vaimselt hetkes ja teise inimese juures; käituda teistega arvestavalt.

Konkreetseid nippe ka. Võid näiteks rakendada 2 sekundi reeglit: oota 2 sekundit, enne kui rääkima hakkad, eriti vastuseks teise jutule. See väike paus viitab, et sa kuulad ta juttu ja mõtled selle sisule (püsid mõttega asja juures).

Lisaks loob see väikese (meeldiva) ootuspinge ja viitab, et sul on vestluse üle teatud kontroll. See aga võib sinust mõjukama ja enesekindlama mulje jätta.

Hea mõte on ka küsimusi esitada. See aitab ka sul vaimselt teise juures püsida, mis jätab hea mulje. Ja see aitab ka vestlust natuke kontrollida, mis teeb sind teise silmis meeldivamaks. Inimestele meeldib võim.

Karismaatiline inimene on vaimselt hetkes kohal. Lihtsalt seeläbi paneb kaaslasi end paremini tundma, mis tekitab omakorda sinu suhtes hea tunde.

Tea, millest räägid

Sa ei saa enesekindlat muljet jätta, kui kogeled, kasutad kõne vahel totakaid häälitsusi nagu “ää” ja “ee”, hakkad rääkima kiiremini kui oled jutu sisu läbi mõelnud, räägid üldse liiga ruttu jne.

Üldse tasub keskenduda sellele, mida tead. Näiteks, kui sa ei oska millelegi vastata, pööra jutt ikka sellele, mida tead. Näiteks: “Mul pole küll palju kogemusi avaliku esinemisega, aga olen palju koosolekutel käinud ja tunnen end selle põhjal avalikult rääkides hästi.”

Kindlasti ei peaks keskenduma sellele, mida teine valesti teeb, või üritada tõestada, et ta eksib. Inimesi on kül mõnus paika panna, aga see jätab ka sinust ebakindla mulje, kes peab enda väärtuse tõstmiseks teisi halvustama. Norimine, ülbus ja riiakus peidavad ebakindlust.