Ilmselt paljud inimesed loodavad abielludes väljavalituga kauemaks kokku jääda. Kurvastav reaalsus on aga see, et tõsine ja kestev suhe nõuab energiat ja pühendumist, mida paljudel lihtsalt napib... või läheb see aja jooksul kuhugi kaduma.
Lahutuse järel uuesti tutvumismaailma sukeldumine võib olla aga pelutav kogemus, sest see võib vahepeal palju muutunud olla (kui abielu kestis kaua) või lihtsalt on keeruline vabaneda rõhuvast tõdemusest, et ei suutnud oma tähtsat liitu koos hoida.
Otsus lahutada võib ju tulla kergelt, aga kuna abielu mõjub kuidagi pühamalt ja ametlikumalt kui lihtsalt suhe, on sellest paljude kinnitusel ka raskem väljuda ja seda selja taha jätta. Ja me ei hakka rääkima isegi vara jagamisest ega lahutuse vormistamisest...
Meie kogutud tarkuste põhjal tundub, et lahutusega toimetulek ei sõltu niivõrd abielu pikkusest ega inimese soost või vanusest, vaid konkreetselt inimesest endast – kui vastupidav ja paindlik ta vaimselt üldse on.
Muidugi on oma roll ka sellel, et millised ühised kohustused pärast lahutust ainuisikuliselt just tema kanda jäävad – näiteks ei pruugi kaaslane tahta enam ühiste laste kasvatusest osa võtta.
Aga et mitte üksikasjalikuks minna ja panna lugu võimalikult paljude elukogemusega sobima, jätame välised tegurid (elusituatsiooni) siin täitsa kõrvale ja keskendume kõige tähtsamale – sulle. Siin on nipid, kuidas lahutuse järel taas kohtinguvallas aktiivseks muutuda.
Isegi kui südames tunned, et abielu on tõesti-tõesti läbi, peaksid laskma kogu sellel kogemusel veidi settida – ka siis, kui tunned, et oled täitsa valmis edasi liikuma ja igal sammul meeldivaid uusi tutvusi sõlmid.
Kuigi siin pole kindlat reeglit, tasuks lahutuse järel vähemalt pool aastat (parem isegi aasta) oodata, enne kui tõsiselt suhte loomisele mõtlema hakkad. Lahutus on emotsionaalselt kurnav ka tagantjärele.
Võid arvata, et uutelt tuttavatelt saadud positiivne tähelepanu parandab kõik hingehaavad, aga tegelikult suudab seda eelkõige töö endaga...
Ehk siis võta aega, et vaadata endasse ja küsida, kes ma tegelikult olen, mida elult ootan ja millised kogemused tahan seljataha jätta.
Miks sa üldse kohtingutele lähed? Kui vastad küsimusele näiteks nii, et tahad partneri vastu jäänud (viha, pettumuse, kurbuse vm) tundeid summutada või tunned end hetkel üksikuna, siis on mõistlikum veidi oodata.
Enda avamine uuele inimesele nõuab valmidust end taas haavatavasse olukorda seada – kas oled juba tõesti valmis armusuhetega seotud tundeid uuesti läbi elama?
Kohtingud võib olla muidugi ka lihtsalt tore viis, kuidas uusi tuttavaid leida, võõraid inimesi tundma õppida ning oma suhtlemisoskust ja enesekindlust arendada. Need on juba paremad näited, miks tutvumas käia. Aga kas oled tõesti valmis, saad öelda ainult ise, kui ausalt enda hinge vaatad.
Ükspuha, mis emotsioonidega lahutusele vastu läksid, tõenäoliselt genereerisid lõppenud suhe ja selle lõpp sinus rohkem tundeid (ka üksteisele vastu käivaid), kui alguses aru saad või isegi endale tunnistada tahad.
Lase siis kõigil neil tunnetel üles tuua. Eralda nii aega kui ka oma peas ruumi, et lihtsalt olla ja tunda, mida su sees täpselt pulbitseb.
Esile kerkiv materjal võib päris intensiivne olla, hirmutada või meeleheitele ajada, naerma või nutma ajada (kasvõi kordamööda)... Peaasi, et lased endal kõike seda tunda. Kuni enda sees toimuvat läbi ei ela ega mõtesta, on raske selle juurest ka edasi liikuda.
Pärast pikemat ja tõsisemat suhet – mida abielu sinu jaoks ilmselt oli, või vähemalt lootsid sellele –, tasub edasisele kohtinguelule mitte kõrgeid ootusi seada. Ei maksa eeldada, et leiad peagi kedagi eriti sobivat ja alguse saab midagi imelist.
Isegi kui leiad ruttu tõesti meeldiva kaaslasekandidaadi, võid üllatusega avastada, et sa polegi tegelikult veel valmis end siduma, sest mitmed tähtsad teemad on sisimas veel läbi töötamata (vt esimese punkti lõpp).
Kindlasti tasub ka arvestada, et kui keegi sulle erilist tähelepanu pöörab, on ta valmis sinule pühenduma, kui asi teie vahel vähegi tõsisemaks muutub. Paljud inimesed avanevad aeglaselt ja ka sa ise ei tea, milliseid hoovusi ja dünaamikaid lahutusest läbiminemine sinus avada võib.
Ja lõpuks kehtib sama reegel nagu abielus – suhted nõuavad alati energiat, pühendumist ja kompromisse. Olgu need armu-, sõbra- või peresuhted.
Nii kohtingule minnes kui tutvumisprofiili luues tasub oma mineviku suhtes aus olla. Sa ei pea tingimata mainima, et oled lahutatud, sest ühel või teisel viisil lõppenud suhteid on seljataga paljudel.
Küll aga tasub ausalt välja öelda oma ootused, elusituatsiooni (töötad palju, sul on väike laps vms) ja muu sellise, mis nagunii ruttu välja tuleb, kui uus tutvus vähegi süveneb.
Isegi kui sul õnnestuks midagi tähtsat enda kohta salajas hoida, võib selle hilisem avalikuks tulek probleeme tekitada. Ja selle peitmine nõuab tõenäoliselt pingutust. Kuluta see energia hoopis uue, lahutusjärgse sinu ja selle huvitava inimese tundmaõppimiseks, kellega otsustad lähema tutvuse sõlmda.
Isegi kui oled toreda kaaslase leidnud, kellega tunned, et võiks midagi tõsisemat tekkida, ära kiirusta teda oma lähedastega tutvustama.
Varajases faasis olgu prioriteet sellel, mis just teie kahe vahel toimub. Kõik toovad minevikust midagi endaga kaasa, ära hakka olukorda ruttu veelgi keerulisemaks ajama, tutvustades teda inimestele, kes su ellu kuuluvad.
Sõbrad on üks asi, aga lapsed oleks parem esialgu eemal hoida. Erinevad suhteasjatundjad on pakkunud, et enne kaaslase tutvustamist lastele kokkuviimist võiks teie vahel midagi susiseda juba vähemalt kuus kuud.
Lapsed ja eriti teismelised võivad olla emme või issi uue kaaslase suhtes üllatavalt tundlikud ja kapriissed, põhjustagu seda hirm kõrvale jääda, omanditunne, lihtsalt vilets iseloom vms.
Usalda võõrast inimest tundma õppides sisetunnet. Kui miski tundub kahtlane või sulle täiesti sobimatu, ära karda seda endale tunnistada ja vajadusel eemalduda. Äärmuslikul juhul kasvõi poole kohtingu pealt (viisakalt muidugi).
Sinu eesmärk on endale uut elu luua ja pikas plaanis sobiv kaaslane leida, kellega seda jagada – mitte kellele teise üksindust peletada, keda nähes su süda tugevamalt tuksuma ei hakka.