Sa ei ole üksildusele määratud: kuidas „kroonilise vallalise sündroomile“ leevendust leida

Oleme avaldanud ridamisi artikleid selle kohta, kuidas end võluvamaks muuta ning kohtingutel rohkem muljet avaldada. Ei maksa aga unustada, et paljud täiesti normaalsed ja tavalised inimesed on täiesti „oma mulli“ tõmbunud ning ei soovi mõeldagi, kuidas hakata taas partnereid leidma või kellelegi muljet avaldada.

Põhjuseks tuuakse tavaliselt liiga palju tööd, muid kohustusi või midagi sarnast, aga kui sügavamale vaadata, võib leida: inimene on käega löönud mõttele, et tema jaoks võiks see õige leiduda.

Selline hoiak väljendub erinevalt. Mõni ütleb, et tema nõudmised on liiga kõrged, mõni jälle arvab, et just tema ise on „rikutud kaup“, mida keegi nagunii ei taha. Igatahes hakkavad nad ise potentsiaalseid partnereid eemale tõukama, kui keegi isegi läheneb. Ja sellist irratsionaalset hävitavat ebakindlust kainete argumentidega lihtsalt ei murra.

Kainet meelt pole muidugi kuulda, kui emotsioonid lakke tõusevad. Ja mingi aja jooksul on see täiesti okei ja normaalne. Aga kui lootusetu tunne on kestnud juba kuid või aastaid, oleks mõistlik selles osas endaga tööd teha. Inimene pole loodud päris üksi olema.

1.SAMM: muuda mõtlemist. 

Sellest oleks kasu, kui su hoiak oleks veidi realistlikum. Püüa iseendaga dialoogi astuda ja tavapärasele mõtlemisele uusi perspektiive lisada.

Näiteks: sul pole tegelikult alust arvata, et sa jäädki üksikuks. Mõtle kasvõi tagasi viimasele 5-10 aastale. Selle aja jooksul on palju juhtunud. Kindlasti pidid nii mõnelgi korral tõdema, et elu on pidevas muutumises. Töökohad, õpingud, elukohad, sõbrad, tuttavad, partnerid – kõik muutub, tihti isegi kiiremini kui tahaks. Nii et milleks eeldada, et just see üks aspekt su elus ei muutu ning sa jäädki üksikuks?

Või siis: sellest pole hullu, et nii paljud inimesed su ümber on endile partnerid leidnud. Sa tõenäoliselt jälgid ja märkad sellist asja rohkem, kui ise vallaline oled. Jälgi parem seda, kui paljud on vallalisi – päriselus, meedias vms – neid on väga palju! Ja kui see ei aita, püüa leida enda tutvuskonnas nii palju tõeliselt õnnelikke ja armastavaid paare kui võimalik. Vaevalt nad kõik tänu partneri olemasolule sinust palju õnnelikumad on!

2. SAMM: muuda oma elu. 

Püüa suurem osa oma elust kontrolli alla saada. See tähendab väikeseid asju nagu enne poodiminekut ostunimekirja tegemine. Selle mõju võib olla aga päris suur: väheneb üldine abitustunne ja kasvab enesekindlus.

Järgmiseks võid keskenduda asjadele, mida armastad ja naudid. Kui praegune töö ei rahulda, võiksid ehk uut otsida. Kui tahad natuke pekki kaotada – selleks on trennid, jõusaal ja muu säärane. Kui sul on teisi hobisid – tegele nendega. Selle käigus kohtad ka uusi inimesi, kelle seast võid leida sõpru või isegi selle õige.
Mida rohkem oma elus toimuvat kontrollid, seda paremini end tunned ja parem välja näed. See tõmbab aga ligi uusi inimesi.

Sellest ei maksa välja lugeda, et kontroll on elus kõige tähtsam asi. Lõppude lõpuks muudab see paljusid liiga kuivaks ja vaoshoituks. Aga kirjeldatud strateegia aitab kindlasti tasapisi võitu saada üldisest lootusetuse- või abitustundest, mis su üldse oma mulli surus ja vangistas.