Mõtisklus ...
Me ei nimetanud end paariks, ei deklareerinud end „koos“ olevaks, aga tegime kõike, mida paarid tavaliselt teevad. Võib-olla isegi rohkem kui paarid tavaliselt teevad.
Saatsime üksteisest eemal viibides pidevalt sõnumeid, õhtuti vahel nii pikalt, et jõudsin enne magama jääda kui sinu viimaseid nägin. Sa mainisid, et eemal viibides igatsed mu järele ja mitmeid kordi isegi planeerisid oma päeva sellisena, et saaksid minuga päriselt kohtuda. Sa nägid vaeva, et mind oma elu osaks teha.
Sa näitasid mind oma sõpradele. Oma lemmikloomale. Oma perekonnale. Ma kohtusin kõigi oluliste inimestega su elus ja nad said ilmselt aru küll, et ma olen sinu jaoks tähtis. Sa ei peljanud mind isegi teiste nähes puudutada ja kaisus hoida.
Kahekesi olles käitusime samuti nagu paar. Istusime lähestikku, nii et jalad ja käed kokku puutusid. Sa hoidsid mul kätt ümber. Vahel sa panid pea mu õlale või rinnale.
Me kallistasime, lamasime embuses, isegi suudlesime.
Me jagasime teineteisega oma saladusi ja rääkisime minevikust. Avasime end viisil, mida ma pole kellegi teisega kunagi kogenud.
Kui ma sind vajasin, siis sa olid alati minu jaoks olemas. Sa ei lasknud mul pikalt vastust oodata, kui sulle sõnumi saatsin. Sa tulid alati kokkulepitud ajaks kohale ega öelnud viimasel hetkel ära.
Sa käitusid nagu inimene, kes tõesti hoolib.
Seetõttu ma arvasin alati, et küll meist ka lõpuks „päris“ paar saab. Et see casual osa lõppeb ja „ametlik“ algab. Et kõik need lood, mida peaaegu-suhete kohta kuulnud olen, meie puhul ei kehtinud.
Aga ma eksisin.
Sa ei tahtnud mind kunagi nii nagu mina sind. Ma ootasin järgmisse etappi astumist nii väga, et isegi ei märganud, et sa oled juba kõik soovitu minult kätte saanud.
Me tegime kõike, mida paarid teevad – peale teineteisele pühendumise. Sa ilmselt tahtsid ikkagi valikud avatuna hoida. Või siis sul juba oli keegi meelel ja südames, kelle kõrvale või keda asendama ma lihtsalt ei mahtunud.
Aga ma ei hooli sellest, et me polnud Facebookis suhtesolevaks märgitud või suhtest kunagi ei rääkinud. Ma nimetan sind oma eksiks ja tunnistan ausalt, et mu süda on sinu kaugenemise järel täitsa puru.
Ma olin sinu. Kahjuks sina ei soovinud olla minu.