Arvamused stiilis, et naised pingutavad suhtes olles alati rohkem ja mehed on laiskvorstid, kes häid asju oma elus hinnata ei oska, on ohtlikud. Igal suhtel on omad dünaamikad, millele ei saa läheneda kindlate eelduste ja üldistuste põhjal.
Igaüks peab suhte püsimiseks selle nimel vaeva nägema, olgu see suhe milline iganes: intiim-, sõbra- või muud tüüpi suhe. Amoremi selgitab sulle kohe, miks sa ei tohi probleemide eest peituda ja pead rohkem vaeva nägema!
Elu toob alati probleeme ja nende eest põgenemine tähendab ainult ühe ebameeldiva olukorra või seisu vahetamist teise vastu. Mõistlik on leppida tõsiasjaga, et me ei jõua kunagi maapealsesse paradiisi, kus kõik lihtsalt laabub. Ei üksi, ei suhtes olles.
Ainus võimalus kasvõi natuke rahu ja õnne leida on oma probleemidega pidevalt tegeleda. Aga õnn ja rahu ei saabu mitte lahendusi leides, vaid neid otsides. Teekond on tähtsam kui kohale jõudmine.
Elus on kindel ainult see, et mured ei saa kunagi otsa. Ja nii ongi hea, sest kuigi meile ei pruugi meeldida mured, meeldib meile kindlasti see, kuhu nendega tegeledes jõuame. See muudab meid paremaks. Veel enam: see annab elule tähenduse. Mõtle ise: mida sa üldse teeksid, kui kõik oleks juba korras ja midagi rohkemat vaja poleks?
Mida paremini sa oskad probleeme lahendada ja mida paindlikumalt neile läheneda, seda paremaks sa muutud. Nii inimese kui ka partnerina. Parimad paarid on just need, kes õpivad probleeme lahendama ja mitte neisse takerduma või uppuma. Ainult nemad saavad suhtes õnne tunda. Ja muidugi ei kesta õnn igavesti ja igavesti, vaid kuni järgmise kriisini. Kriis ei pea olema paha sõna.
Kellegagi lähedane olemine on juba iseenesest keeruline, sest nõuab pidevat enda avamist, jagamist ja pühendumist. Siit on aga ainult sammuke selleni, et hakata armastust ebameeldivaks pidama.
Aga just ebameeldivuste ületamine võimaldab tõelisel armastusel esile kerkida. Kui suhtes probleeme või ebameeldivusi pole, siis pole ka sellest võrsuv armastus tõeline. Üks või mõlemad lasevad endal või teisel teatud asju eirata. Kui aga koos ühise asja nimel pingutada, siis muutub armastus väärtuslikuks.
Võib öelda, et suhtes tekkivad probleemid annavadki suhtele väärtuse. Kas see on ainult potentsiaalne väärtus, millest enamat ei kasva, või reaalne väärtus, mis tekib üheskoos vaeva nähes, on juba teie teha.
See ei tähenda, et probleeme peaks ise looma. Need tekivad nagunii, neid pole vaja juurde otsida. Aga samas ei tohi ei endale ega partnerile olemist liiga mugavaks teha. Kui ühel on suhtes väga mugav, siis teisel on paratamatult sellevõrra keerukam.
Oletame näiteks, et sa teed nägu, et probleemi pole, kuigi sisimas tunned miskit kõrvetamas. Tema elab õndsas teadmatuses edasi, aga sina muudkui põled salamisi. Konflikt esile ei kerki, aga rahuldavas suunas olukord samas ikkagi ei liigu. Varem või hiljem sa väsid salgamast ja asi muutub hullemaks kui see algselt võinuks olla.
Mida siis teha? Käitu nagu täiskasvanu. Kui sul on midagi öelda, siis tee suu lahti ja ütle. Ole enda ja tema suhtes aus. Probleeme liiga suureks puhuda pole vaja – veendu enne rääkimist, et asi pole lihtsalt sinus –, aga kui teil on midagi lahendada, siis tehke seda koos. Mitte üksi, sest sa pole suhtes üksi. Alternatiiv on anda talle kõike, mida iganes ta tahab, enda allasurumise hinnaga.
Aga kui ta on kõik võimaliku juba kätte saanud, siis mida ta teie suhtelt veel üldse ootama peaks?
Armastus on vastus kõigele, aga vastus ei saa tekkida sinna, kus pole küsimusi (probleeme), mida te koos lahendada võiks. Nii et leidke need „õiged“ probleemid, mis lahku ei aja, aga arengu nimel lahendamist siiski vajavad. See kõlab keerukalt, jah, aga keegi polegi öelnud, et armastust on kerge leida.