Südamevalu ei taha vist keegi meist kogeda, kuid on veendumus, et antud seisund või tunne võib meile palju õpetada. Räägime sellest natuke lähemalt.
Südamevalu pole lihtsalt näiteks läheduse või lähedase suhte kaotamise tulemus. Sellel on kummaline võime panna meid elu lähemalt vaatlema ja nähtu kohta järeldusi tegema. Mis omakorda muudab selle ainulaadseks kohaks, kus sul on võimalik teadlikult midagi uut alustada. Valu läbi elada ja lasta haavadel paranema hakata.
Esmalt toob südamevalu muidugi tagasi kogu selle valu, mis sinusse kogunenud on, lapsepõlvest alates. Kui sa ei lase sel ennast matta ja liikumisvõimetuks teha ning valu lähemalt vaatad, siis avastad peagi, et selle sees on peidus mustrid. Osad neist on meile tuttavad, osad tunduvad võõrad ja osade puhul selgub, et need polegi meie enda loodud – teised on neid peale surunud.
Kui sa vaatlemist jätkad, siis märkad, et mustrite põhjal saab selgemaks, kuidas su enda käitumine suhteid mõjutab – isegi kõige väiksemaid nagu koridoris mööda läinud kolleegi põgus tervitamine.
Mu mõte on, et südamevalu eesmärk pole kedagi hävitada ega igaveseks kannatama panna. Südamevalu on sõnum, mis peaks meid äratama ja meenutama, et mis meie sees veel puudu ja poolik ja läbiuurimata on.
See taastutvustab sulle sind ennast, teadlikumal tasandil kui enne. See toob tähelepanu keskmesse kõige tundlikuma osa sinust, et sa saaksid sellega tegeleda ning liikuda edasi õnnelikuma ja vabamana kui enne. Südamevalu on nagu sõber, kes sosistab – või röögib: Sa ei pea end väärtuslikuks, sest …!
Südamevalu on see hääl, mida sa pead kuulama, et tervemaks ja tugevamaks muutuda. Sest usu või mitte: enda otsimise ja leidmise lõputu protsess toob päevavalgele ainult valu, vaid ka selle taha kinni jäänud hingetugevuse ja leidlikkuse. Mattes valu, sest ei taha seda lähemalt vaadelda, matad sa ka häid osi endast.
Murtud süda on see ruum, kus sul on võimalus endale küsimusi esitada, analüüsida, uusi suundi valida ja areneda.
Elu pole üks sirge joon, kus kõik seljataha jäänu sinna jääbki. Elu on ring, kus sa jõuad alati lõpuks algusse tagasi ja kohtad ka kõike seda, mis juba olnud – sest ka vana õpetab midagi uut, kui seda teatud pausi järel värske pilguga uurida. Miski ei kao lõplikult. Seetõttu pole südamevalu ka lihtsalt valu, mida läbi põdeda ja edasi liikuda.
Las südamevalu õpetab sulle kõike, mida sa pead enda kohta teadma. Sellel on rohkem öelda kui sa ehk arvad.