Miks mehed ei taha lapsega naisi

Paljudele noortele vallalistele meestele ei meeldi mõte, et talle meeldival naisel on juba laps või koguni mitu. Nii mõnigi paljutõotav romanss võib selletõttu lühiajaliseks jäädagi.

Meeldib see naisele või mitte, asjade seisu see ei muuda. Aga mis meestel üldse selle vastu olla võiks? Uurime koos.

Muidugi on vahel olukord ka vastupidine: last kasvatab (peamiselt) mees. Aga kuna seda juhtub harvem, siis keskendub see artikkel just ühele teemale.

Mees ei taha võõrale lapsele isaks olla.

Evolutsioon on mehi sellisel viisil kujundanud, et nad ei taha omalt poolt palju vaeva näha, et võõra mehe geenide püsimajäämisele kaasa aidata. Eriti, kui võõraste geenide omanik samal ajal kuskil mujal lõbutseb. Ja eriti, kui ta lapse kasvatamist rahaliselt ei toeta.

Kui naisel on näiteks 3aastane laps ja tema uus kutt peab seetõttu nädalavahetuse hommikuid laste mänguväljakul veetma, meenub talle ilmselt üsna ruttu kurb tõsiasi, et tegelik isa on kusagil mujal ning tema elu on vähemalt lapse võrra kergem.

Maailmas on päris palju mehi, kes oma lapsed hülgavad ja nendega nii harva kohtuvad kui vähegi võimalik – ainult siis, kui olukord selleks tõesti võimalikult mugav on. Näiteks tulevad kord kuus külla, kallistavad last, annavad 50 eurot ja viivad ehk korra McDonald’sisse ja lahkuvad siis pikaks ajaks. See aga tähendab, et emme uue mees peab omalt poolt puudujäägid täitma.

Isaksolemisega kaasnev elustiilimuutus on suur. Kujutle: ühel hetkel oled vallaline 30aastane mees, elad üsna mugavalt, paned igal teisel nädalavahetusel sõpradega pidu, tutvud naistega, vaatad telekast spordiülekandeid ja teed, mida iganes tahad.

Järgmisel hetkel pakid kell 7.00 hommikul võõrale lapsele koolilõunat kaasa ja otsid aprikoose ja mahla, mida lapse ema väidetavalt kapi peale jättis.

Lapsevanemaks olemine on niigi koormav, aga kui sellise elu keskele sattuda ootamatult ja ilma igasuguse ettevalmistuseta, on asi veel hullem. Pärisisal oli vähemalt võimalus selleks 9 kuud – raseduse ajal – vaimselt valmistuda.

Üks asi on suhte nimel täielikust vabadusest loobuda, teine asi on lapsega naise nimel üldse kogu mugavast elust ilma jääda.

Puudub võimalus mitte isaks hakata. 

Lapsega naised meelitavad oma uusi mehi vahel lubadusega, et isaks pole vaja hakata, sest lapsel on ju õige isa täiesti olemas.

Aga mida see “olemas” tähendab? Tavaliselt seda, et isa võib ju samas linnas elada, aga laps viibib tema juures nädalavahetusel – või isegi igal teisel nädalavahetusel. See moodustab kogu lapse eest hoolitsemiseks vajalikust ajast väga väikese osa, milest ülejäänu ajal ema vajab nii palju tuge ja abi kui võimalik.

Lapsed toovad ellu draamat.

Lapse saanud paaride lahkuminek on tihti valus ja tekitab nende vahel palju pingeid isegi veel tükk aega hiljem. Mida nooremalt lahku läinud paar, seda suurem tõenäosus, et pingeline olukord jääb kauaks kestma.

See jätab ka naisele hingelisi arme, millest isegi ei pruugi üldse päris üle saada. See haavatud olek ja närvilisus omakorda võivad tulevasi kutte eemale hirmutada, mis ajab naise kokkuvõttes veel rohkem närvi. Nagu aru saate, nõiaring aina jätkub.

Eksisteerib stereotüüp, millel on kahjuks tihti ka tõepõhi all. Nimelt selline: noored inimesed ei tee elus alati mõistlikke ja läbimõeldud otsuseid. Tõenäoline, et ka noorelt rasestumine või ka lapse planeerimine oli üsna mõtlematu otsus. Ilmselt on ebaküpsed endiselt nii noor ema kui ka isa.

See aga võib tuua draamat nii nende kooselu ajal kui ka pärast seda. Ja uus mees ei pruugi sellise draama põhjustatud koormaga leppida. Vallalisepõli võib ju vahel üksildane olla, aga vähemalt selles mõttes draamavaesem.

Juba suhte alustamine on tavalisest keerulisem.

Näiteks ei saa põhjalikult etteplaneerimata üksteise poole ööseks jääda. Veel vähem saab loota nädalavahetuste veetmisele segamatult ja kahekesi.

Vähegi korralik mees lihtsalt ei pea seda tolereerima, sest tal on teisi, mugavamaid valikuid. Kui ta on alla 40 aasta vanune, siis ta saab üsna tõenäoliselt ka ilma lasteta naisi.

Olukord maheneb muidugi vähemalt 40aastaste meeste puhul, eriti, kui nad on ise ka juba isad. Nad mõistavad lapsega naise vaevu ja valikuid paremini.

Vahel mees lubab, et lapse olemasolu ei ole talle probleem, aga siis hiljem mõtleb ümber. Seda ei saa talle ka tingimata pahaks panna, sest ta ei pruugi lihtsalt ette kujutada, mida lapsega elu tähendab. Või ta oli lihtsalt liiga ebaküps, et osata sellega seostuvaid väljakutseid ette näha.

Kokkuvõtteks. 

Paljud mehed lihtsalt ei soovi lapsega naist. Nad tahavad ise perekonna luua. Juba valmisoleva purunenud perekonnaga liitumine võib olla nii raske kui ka raskusi hiljem kaasa tuua, alustades sellest, et laps ei pruugi mehele meeldida või ka vastupidi.

Kiirustades või mõtlematult lapse saamisest kaotab ilmselt kõige rohkem noor emme ise. Paljud head mehed ei pruugi enam teda tõsise partnerina kaaluda, eelistades kedagi, kellega ise midagi uut luua.

Lapsega naine peab tihti leppima vähemkvaliteetse partneriga kui ta ideaalis leida võiks: ebakindlad, neurootilised, ebaedukad ja/või lihtsalt veidrad mehed, kes kuidagi pikaajalist partnerit ei leia.