Mõtisklus ...
Ta on hakanud sinu vastu huvi tundma. Mis edasi?
Sa oled kergelt või koguni raskelt armunud (jah, SEE on juhtunud!) ja tunnetad, et muutus on tulekul.
Sa tead, et ta jõuab peagi otsusele, kas tahaks sinu juurde püsima jääda või mitte. Ja sa tead ka, et ta annab sulle otsusest varsti mingil viisil teada. Märk võib tulla kasvõi üheainsa põgusa suudluse kujul, aga kui see saabub, siis tunned selle selgelt ära.
Olukord tekitab tunde, et peaksid midagi tegema või ütlema – ja parem varem kui hiljem. Aga… mida täpselt? Küsimus on, kuidas teda enda juures hoida?
Kui oled talle sobiv, siis on vastus lihtne. Kui aga ei ole sobiv, siis on vastus: ei saagi.
Mida siis ikkagi teha?
Keskendu enda vaimsele arengule
Isiklik küpsemine ja arenemine peab olema sinu prioriteet. Ükstapuha, kui väga ta sulle meeldib, teisest inimesest ei saa su teine pool, õrnem pool, tugevam pool – või midagi selles stiilis.
Temast ei saa isegi su teist kolmandikku ega veerandit. Teine inimene on iseseisev isiksus ja tahab ka enda kõrvale isiksust.
Enda vaimsele arengule keskendumine ei tähenda, et loed läbi üks-kaks eneseabiõpikut. Sa töötad ka aktiivselt selle kallal, mis on sinu isiklikud kitsaskohad. Sa oled võib-olla põhjalikult psühhoteraapias käinud, et õppida end avama ja avatuna püsima. Sul on tekkinud või tekkimas selge eneseteadlikkus ja -tunnetus ning sul on enda vastu empaatiavõimet.
Viimane omakorda tähendab, et sul on tekkinud empaatiavõime ka teiste inimeste suhtes. Ja muidugi tema suhtes. Seda läheb pikas plaanis väga vaja.
Vaimne lähedus on sama tähtis kui kehaline
Kui tekivad tunded, siis tõenäoliselt tekib teie vahel ka soov puudutada. Tihti. Embamisi, suudlemisi, lihtsalt kergeid puudutamisi, kasvõi kerget spontaanset massaaži. Köögis, aias, autos, tänaval – kus iganes. Käest kinni hoidmist. Selja taha hiilimist ja korraks ümbert kinni võtmist.
Aga tähtis on ka vaimses plaanis sidet hoida. Üksteisele sõnumeid saata ja helistada. Pilte ja isegi kirju saata. Eesmärk on elu jagada ja vastata, kui tema midagi jagab. Teie elud võiks kokku puutuda sama palju kui kehad. Armastav inimene tahab lähedast kontakti, kõigil mõeldavatel tasemetel.
Võta teda nagu ta on
Õpi teda lähemalt tundma, kõigis vormides, milles ta ilmub. Ära kritiseeri või püüa teda muuta, vaid püsi tema kõrval, et ühiselt sama rada käia. Tema aitab ju ka sinul vaimselt kasvada.
Arvesta sellega, et sisimas on inimesed üsna ühesuguselt heitlikud. Ta võib olla spontaanne ja samas hoolega iga käigu võimalikke tulemusi läbi mõelda. Ta võib olla ühel hetkel väga praktiline ja teisel selle täielik vastand. Vahel ta teab täpselt, mida tahab, vahel talle meeldiks, et hoopis sina otsustad, mis talle hea on.
Püsi tema suhtes avatud. Püsi tema juures.
Kui tahad midagi temaga koos teha, ütle talle. See ei tähenda, et ta tingimata nõustub, aga ära räägi ümber nurga. Ütle, mida sa tunned. Aga ära loobi tema suunas õelusi ja inetusi, et siis minna ja peitu pugeda. Ära ole ka liiga ettevaatlik – teine inimene pole portselanist, teda ei pea ettevaatlikult riiulile panema ja eemalt imetlema.
Nii et…
Kui sa tõesti soovid seda inimest enda kõrval hoida – kasvõi nii põgusalt, et teda lähemalt tundma õppida –, siis küsi endalt neid küsimusi:
* Kas minu eesmärk on areneda? Kui veel ei ole, siis kas saan selle tema kõrval eesmärgiks võtta?
(Kui jah, siis…) Kas ma olen valmis temaga nii kehalist kui ka vaimset lähedust jagama?
(Kui jah, siis…) Kas ta tõesti meeldib mulle ja ma ei püüa teda ümber kasvatada?
(Kui jah, siis…) Siis ütle talle kõike seda.