Kuidas aru saada, et väljavalitu on sinu jaoks tõesti õige? Kuidas teada, millal on mõistlik mittetoimiv suhe lõpetada?
Elu näitab: sa kasvad välja inimestest, kellega koos oled, aga kes sind lihtsalt ei hinda. Neist, keda ei häiri, kui kaugened. Kes küll astuvad suhtesse, aga ei lase ligi või lubavad sul ajapikku üha rohkem eemale triivida. Kes tekitavad tunde, et oled väljavahetatav.
Alles ei jää need, kes pole siirad. Kes ütlevad asju, mida ei mõtle – kelle sõnad ja teod ei ühti. Kes on headel hetkedel kohal ja kaovad siis, kui tuge vajad. Kes kannatavad sind ainult osaliselt, aga ei talu sind tervikuna. Kes ei hooli su soovidest ja vajadustest, sest pöörab tähelepanu pelgalt endale.
Sa kasvad välja inimestest, kes ei pea sind oma aja või pingutuse vääriliseks. Kes võiksid panustada palju rohkem, aga otsustavad küüned enda poole hoida. Kes astuvad suhtes alati sammu edasi ja kohe seejärel kaks tagasi.
Aga mingi hetk jõuad sa elus punkti, kus tead täpselt, kes oled, mida tahad ja mida väärid, ega pole nõus lohutusauhindu vastu võtma.
Sa ei nõustu enam osalema nõiaringis, kus heidad oma südant inimestele, kes ei oska seda kinni püüda. Punkti, kus hoolid endast piisavalt, et tervislikke suhteid valida (alustades iseendast). Sellesse paika jõudes valime alati iseenda, isegi kui kaaslane sama ei tee.
Sa kasvad välja nendest, kes näitavad oma tegudega, et pole piisavalt huvitatud ega nõustu proovima ja endast parimat andma. Kes kohtlevad sind nagu vahepeatust. Kes ei tunne rõõmu, et just sinuga kokku juhtusid. Kes ei hinda sind viisil, nagu tahad hinnatud olla.
Ilmselt igaüks oleks valmis armastatud inimesele andma kogu maailma, aga me tahame esmalt kuidagi kindlaks teha, et oleme heades kätes.
Aga lõpuks me kasvame neist, kes meid ei armasta, lihtsalt välja – neist, kes teavad kõiki õigeid sõnu, aga ei toeta neid tegudega.
Me kasvame sellistest inimestest välja, sest meil on kulunud juba küllalt aega end armastama õppimiseks ja me pole valmis saavutatud edusamme rikkuma, astudes suhtesse inimestega, kes panevad kahtlema enda väärtuses ja õiguses olla armastatud.
Me kasvame välja neist, kes ei karda meid kaotada. Sest nad ei mõistaks nagunii, kes me oleme ja mida otsime.