Mõtisklus ...
Mida rohkem eri inimestega suhtled, seda selgem arusaam tekib, millised inimesed olla võivad ja miks on tähtis suheldes isiklikud piirid paika panna.
Iga uus tuttav pole muidugi kahtlane sahkerdaja, aga nii mõnigi suudab panna teisi kergesti uskuma, et ta midagi enamat või erinevat sellest, mis ta tegelikult on.
Kui võõrast ainult seetõttu usaldad, et ta paistab sinust hoolivat, tekib suurem tõenäosus inimestes pettuda. Kui talle isiklikke asju ütled, kas sa võid siis kindel olla, et see jääb teie vahele? Äkki ta kasutab seda infot hoopis hiljem sinu vastu? Äkki ta üritab sinu nõrkuse abil sinuga manipuleerida?
Inimesed üldiselt hoolivad teistest inimestest, aga endast hoolivad nad ikkagi palju rohkem. Nii isiklikust tervisest kui materiaalsest seisust kui ka näiteks oma mainest. Nad kaitsevad seda tuliselt, kasvõi teistest üle sõites.
Ma olen hakanud tasapisi mõistma, et hoolimine ja usaldus on kaks eri asja ning neid tasub lahus hoida. See, et keegi ütleb, et armastab sind, ei tähenda, et ta peaks kohe sinu varjatuimaid saladusi kuulma ja sinu nõrkadest kohtadest kõike teadma.
Ma olen hakanud mõistma, et inimestele jäävad teiste nõrkused paremini meelde kui tugevused. Nad mäletavad pigem seda, mis sind muserdab, mitte seda, mis rõõmustab. Neile jääb paremini meelde su nõrkushetk kui tugevused.
Iva on lihtne: kaitse oma saladusi, südant ja siseelu. Jaga ainult seda, mida ei karda kaotada. Armasta, keda tahad, aga vali hoolega, keda usaldad. Ka need, keda usaldad, ei pruugi sind toetamas olla, kui seda enim vajad.
Eelkõige usalda ennast. Ole iseenda parim sõber ja toetaja. Näita välja oma tugevusi ja hoia oma nõrgad küljed endale.
Ära räägi uutele tuttavatele enda kohta liiga palju, sest vahel nad lahkuvad su elust varem kui selleks valmis oled. Ja nad võivad seda teha just põhjusel, et avasid end liiga ruttu liiga palju ning usaldasid neid enne, kui nad olid selle ära teeninud.