Ole nii tark kui tahes, lõpuks murrab keegi ikka su südame

Sa pole muidugi mingi ullike, aga haigetsaamisest on raske pääseda ka neil, kes teevad alati parimaid võimalikke otsuseid.

Sest armastuses ei suuda keegi lõpuni tark olla ja astub varem või hiljem samme, mida hiljem sooviks tagasi võtta. Näiteks andestab inimesele, kes isegi ei kahetse, et talle haiget tegi. Või annab veel ühe võimaluse suhtele, mis ei vääri seda. Või usaldab inimest, kes on juba tõestanud, et ei vääri usaldamist.

Isegi targimad meie seast lasevad armastuse mõjul end mingil hetkel vääritult kohelda, ilma et suhtele otsustavalt lõppu teeks. Ootavad päevade kaupa, et jäljetult kadunud kaaslane talle sobival hetkel taas välja ilmuks. Lepivad sellega, et teine viimasel hetkel plaanitud sündmuselt alt hüppab. Lasevad end ära kasutada, ära visata ja siis naasta nagu midagi poleks juhtunud.

Isegi targimad leiutavad lolle põhjuseid, et lubada armastatul end halvasti kohelda. Näiteks valetavad nii endale kui ka teistele, et neile sobivad eeldused, millel suhe põhineb. Või usuvad katteta lubadusi, kuigi näevad need kohe läbi. Või suruvad haavatud südame hääle alla, sest tahavad koos peole ilmuda.

Isegi targimad, kes saavad vallalisena hästi hakkama ja teavad oma tegelikku väärtust, lasevad end vääritu kaaslase vääritutel tegudel rivist välja lüüa. Teevad hea näo ja hiljem salaja kodus nutavad. Kurdavad sõpradele, et ei saa kuidagi aru, et mis suhtes valesti on. Joovad ja pidutsevad, sest tahavad kedagi unustada ja kaotavad siis kogu tagasivõidetud väärikuse, kui talle ise taas helistama või sõnumeid saatma hakkavad.

Isegi targimad seavad partneri vajadused vahel tähtsamale kohale kui iseenda omad. Ohverdavad kaine meele ja eneseaustuse, et mitte teist häirida või eemale peletada. Lasevad enda peal talluda, et olla meeltmööda inimesele, kes ei näe üldse vaeva – peaasi, et ta ei lahkuks.

Isegi targimad satuvad suhetesse, mis mürgitavad ja haavavad. Aga selle asemel, et silmad avatud hoida ja ohumärke juba eemalt näha, pööravad nad pilgu mujale. Eiravad tegelikku seisu, sest ei taha sellega tegeleda. Sest kellegi lähedal olla on tähtsam kui see, et too keegi neid ainult kurvaks muudab.

Isegi targimad võivad jonnakalt suhtes püsida, sest kardavad, mis võib juhtuda, kui lahti lasta. Armastus varjutab vahel kõik muu.

Isegi need tarkpead, kes tavaliselt teistele suhtenõu annavad ja julgustavad end esimesena armastama, jäävad vahel murtud südamega teepervele maha, kui teine isegi ilma üle õla pilku heitmata edasi sõidab. Ja kui see juhtub, siis näevad nad kõiki tehtud vigu selgelt ja imestavad, et mida kuradit nad küll sel hetkel mõtlesid. Kuidas nad said ometi nii lollid olla!

Siis nad küsivad endalt, et kuidas nad üldse said arvata, et ennast kellegi teise jaoks ohverdamine võis olla mõistlik valik. Eriti veel sellise inimese nimel, kes keeldus neid vääriliselt kohtlemast.

Isegi targimatel on nõrkushetki, mil nad lepivad vähemaga kui asi väärt on. Lasevad tunnetel üle pea kokku lüüa ja tunnetel kaine meele seljatada.

Isegi kõige nupukamad meie seast on kohutavat hingepiina tundnud – nii et ära tunne end lollina, kui sattusid armuma inimesse, kes sulle kõige koledamal kombel haiget teeb.