Sobiva kaaslase otsingul – loe, mida enda jaoks paika panna

Sobiv kaaslane võib sinu ellu saabuda justkui muuseas, ilma erilise pingutuseta. Samas ei maksa sellele lootma jääda, sest ettevalmistus ei tee vast paha milleski. Eriti kui see miski hakkab tulevases elus olulist rolli mängima.

AmoreMi tutvumiskeskkond on avaldanud artikleid stiilis “kuidas see õige ära tunda” ja “kuidas selle õige leidmiseks vaimselt valmistuda” ning soovitanud liiga üksikasjalise nimekirja koostamisest hoiduda. Ideaalset inimest pole ju olemas ning ükski suhe ei laabu päris ilma pingutamata.

Kuna sobiva kaaslase otsimine on siiski paljude jaoks keeruline teema, siis otsustasime ka natuke praktilist nõu anda. Üht-teist tasub siiski läbi mõelda ja enda jaoks paika panna. Sa ei pruugi kunagi teada, kuhu välja jõuad, aga teekond on kergem, kui oled veendunud, et oskasid vähemalt õige raja valida. 

Alustame partneriotsingul (või üldse millegi otsingul) tähtsamast küsimusest. Kui see on paigas, langeb kõik ülejäänu palju kergemini paika.

Mida sa tahad?

Meid õpetatakse lapsest peale mitte isekas olema ja teistega arvestama, aga kui sul on elus vaja mingeid suundi valida, siis sa lihtsalt pead teadma või välja uurima, mida sa tahad. 

Suures plaanis tegeleme sellega kogu aeg, muidu oleks raske voodist väljagi saada. Iga asi, mida teeksime, valmistaks raskusi. Oled sa märganud, kui keeruline on vahel koguni valida, mida näiteks hommikul süüa? See on keeruline just sel põhjusel, et sa hetkel lihtsalt ei tea, mida tahad. Kõhklused kaovad kohe, kui oma tegeliku soovi välja selgitad.

Hea küll, hommikusöök on üks asi, aga kuidas teada, millist partnerit tahad? Elu on näidanud, et isegi kui mingi nimekiri kokku panna, ei pruugi täpselt selline inimene sinu juurde kuidagi jõuda (kuigi universumile on justkui soov edasi antud). 

Siis ole enda vastu aus. Mõtle inimesele, kelles partnerikandidaati näed, ja küsi endalt – kas ma ikka tahan teda? Kui vastus on jah, siis on asi selge – mis ei tähenda, et suhte alustamisega on vaja kiirustada. 

Kui aga see “jah” selgelt ei tule või tema läheduses aina tuleb ja kaob nagu majakatuli udus, siis ole enda vastu aus: sa tegelikult ikka väga teda ei taha. Võib-olla tahad hoopis tähelepanu või mitte üksi olla või vahel lihtsalt mõistlikus seltskonnas aega veeta. Meenuta seda hommikusöögi-näidet. Kui sa juba selgelt tead, mida tahad, siis kõhklusi ei tekigi.

Eelnevast polnud abi?

Siis kasuta järgnevat taktikat. Mõtle asjadele ja tegevustele, mis sulle üldiselt meeldivad: tantsida, jalutada, reisida, filme vaadata, kohvikus istuda, kasvõi hommikuti kaua voodis lesida jne jne. 

Nüüd mõtle kaaslasekandidaadile, kes seda eelistust ei jaga, kuigi see sulle tähtis on, ning keeldub seda koos sinuga tegemast või teeb seda vastu tahtmist. Kas sa tahad temaga endiselt suhte luua? Kui vastus on jaatav, siis miks? Tõenäoliselt on tal teisi väärt omadusi, mis seda kompenseerivad, muidu sa ju oleks vastanud eitavalt. Mis need teised väärt omadused on: kas nende baasil saab väärtusliku ja kestva suhte idanema panna? 

Ikka segaduses?

Eelnev punkt viitas sellele, mis sulle võib meeldida, aga ilma milleta sa elada saad. Kui sellest polnud kasu, et kellegi suhtesobivust enda jaoks paika panna, esita endale lisaküsimus: mis on see, ilma milleta ma kindlasti elada ei saa/taha? Tihtipeale selguvadki meie soovid alles siis, kui oleme päriselus kogenud nende vastandeid.

Näiteks meeldivad sulle seltskondlikud ja lõbusad inimesed, kes meelsasti pidutsevad. Selge, sa tahad kaaslaseks ideaalis kedagi, kellele on kerge läheneda, kellega saab kergesti jutule ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. 

Paraku kalduvad sellised pahatihti olema võib-olla liialt napsulembesed ja suhetes üpriski kergemeelsed. Kes aga taolised seltskonnalõvid/lõvitarid ei ole, kalduvad paraku tagasihoidlikkusele ja võivad igavalt mõjuda. 

Küsi siis endalt iga meeldiva inimese puhul – kas see, milline ta minuga suheldes on, huvitab mind? Kas seda, mis temas puudu jääb, kompenseerivad tema teised väärtused? 

Kui sa endas selgelt “jah”-vastust tunned, on hea. Kui “jah” jääb tulemata või saabub kõheldes, otsi edasi või anna endale aega küsimus läbi seedida. Suhe ei muutu sellest eal paremaks, kui selle alustamisega kiirustada, enne õige tunde tekkimist.

Kokkuvõtteks

Kes ei suuda suhetes valikuid teha, ei tea tegelikult, mida ta tahab, või äärmisel juhul tahab midagi, mis endale seatud valikutest väljaspoole jääb. 

Tark ei torma, ka suhetes mitte. Kui on kõhklusi, siis uuri endalt, mis neid tekitab. Kas asi on temas (midagi kahtlast/ebameeldivat) või sinus (pole suhteks valmis, isiklik ebakindlus, asi areneb su jaoks liiga ruttu vms)? Kui tead, mida sa hetkel tahad, hakkab sellevõrra kergem, et kahtlused vähenevad ega takista enam rada valimast. 

Aga elu meenutab paraku harva sirgjoonelist maanteed, nii et ära arva, et vajadus suunda valida ja endalt küsida, mida ma tahan, kunagi päriselt kaovad. Ka heas ja rahuldavas suhtes mitte. See on elu loomulik osa ja ilma selleta oleks meie teekond ilmselt palju igavam!