Partneri petmisele pole õigustust, ükstapuha kui hea argument selle õigustamiseks välja pakkuda.
Petmisest rääkides tavaliselt eeldame, et see on midagi füüsilist, kasvõi võõra, aga meeldiva inimesega käest kinni jalutamine. Aga loomulikult eksisteerib ka vaimne petmine ja see on tihti lähisuhtele sama raske hoop, kui mitte isegi raskem. Teeme selle asja kohe selgeks.
Vaimne petmine ei eelda füüsilises mõttes “üle piiri astumist”, küll aga intiimseid tundeid, mis peaksid kuuluma oma püsipartnerile. Sellist tüüpi truudusetus muutub üha tavalisemaks, või leiab vähemalt rohkem tähelepanu, kuna internet muudab sellise patustamise nii lihtsaks.
Uuringute põhjal on vaimne petmine paljudele isegi raskem taluda kui see, et partner hüppas kellegagi voodisse. Hiljuti teadusajakirjas Archives of Sexual Behavior ilmunud uuringu autorid küsitlesid sellele järeldusele jõudmiseks ligi 64 000 inimest, nende seas nii hetero-, homo- kui biseksuaalseid.
Hetero-meesvastajatest 54 protsenti leidis, et füüsiline pettasaamine on hullem ja 35 protsenti tunnistas seda vaimse petmise kohta.
Hetero-naisvastajate puhul olid poolused pigem vastupidised: vaimset petmist peeti hullemaks. 65% põlgas rohkem vaimset, 46% füüsilist petmist.
(Ankeedi küsimused koosnesid mitmetest valikutest ja võimalus oli korraga mitu vastust valida, nii et siin pole mõtet kahte numbrit liita ja loota tingimata 100% kokku saada.)
Bi- ja homoseksuaalsete vastajate puhul selgus, et mõlemat sorti petmist tolereeritakse enam kui heterote seas, aga nii füüsiline kui ka vaimne petmine on umbes sama põlatud.
Täpsed numbrid oli bi-inimeste puhul 30 ja 27 protsenti, geidel 32 ja 34 protsenti (vastavalt füüsiline ja vaimne petmine). Ehk siis heterod on petmise suhtes tundlikumad.
Kuna vaimsel petmisel pole selget universaalset määratlust, siis näevad inimesed sellena eri asju. Mõni ütleb, et põhiline on partneri reaktsioon. Kui partnerit su mingi tegevus segab, võib seda käsitleda vaimse petmisena. Eriti juhul, kui ta seda pealt näeb. Sest jutu kujul on kõik ju veidi leebem.
Mõned on aga palju tundlikumad ja armukadedamad kui teised, siis püüame definitsiooni veel täpsemaks muuta.
Teine asjatundja pakub välja sellise määratluse: vaimne petmine on see, kui sa üritad suhtest väljaspool saada seda, mida tunned suhtes puudu jäävat. On üsna tavaline, et isegi hea partner ei rahulda igas olukorras ja ajal. Kui lähed puudujääki mujalt otsima, siis see on truudusetus.
Vaimne petmine ei tekita inimeses nii suuri süümepiinu kui füüsiline. Kuna füüsiline aspekt suhtes on vahel hoopis tagaplaanil, siis on seda kergem lihtsalt sõpruseks nimetada või kinnitada partnerile, et “saame ainult hästi läbi”.
Aga tegelikult on mõlemad petmised teatud kontekstis väga sarnased: tekib tavaliselt salajas hoitud intiimsuhe kellegi teisega. Korraliku püsisuhte alus on sõnaline, füüsiline ja emotsionaalne lähedus ainult ühe kindla isikuga, vähemalt meie kultuuris. Kus mängu liitub kolmas…
Vaimse petmise määratlemiseks on veel üks hea ja üsna tõhus mõõdupuu, mis ei lase asja ümber hämama ja keerutama jääda. Mõtle, mida sa täpselt teed/tegid ja mida tunneksid, kui partner sulle samaga vastaks..
Vaimset petmist iseloomustab lähedane suhtlemine, mis kasvatab osapooltes emotsionaalset pinget. See ongi peamisi põhjuseid, miks asjaosalised eelistavad seda varjata, nii partneri kui ka tihti iseenda eest.
Nii et kokkuvõttes ei pea asja üle pikalt jahuma. Küsi endalt lihtsalt: mida tunneksin, kui hoopis partner seda mulle teeks?