Vahel on nii, et meeldimine kahe inimese on olemas, aga miskipärast üks tõrgub ja leiutab ettekäändeid, miks mitte lähemalt tutvuda või kohtama minna.
Toome siin välja 10 ütlust, mis sellisele „puudujäägile“ viitavad, kuigi lõpliku selguse saamiseks vajad muidugi rohkem infot.
„Ma pole suhteks valmis.“
Karm tõde on, et igaüks on suhteks valmis – või vähemalt üritamiseks valmis –, kui nad väga ligitõmbavat inimest kohtavad.
Kui keegi keeldub sinuga lähemalt tutvumisest ettekäändel, et peab end veel koguma, siis tõenäoliselt ta valetab, sest ei taha solvavalt mõjuda. Nii paha on ju kellegi ootusi ja lootusi lõhkuda.
„Ma ei taha meie sõprust rikkuda.“
See on veel eriti tobe viis, kuidas teisele öelda, et ta pole mingil põhjusel piisavalt atraktiivne. Sõprus on armastuse üks osa, nii et kui te niigi hästi läbi saate ja sobite ja üksteise seltskonda naudite, on see suhte seisukohast teoreetiliselt pluss.
Kui inimesed üksteist kütkestavad, siis võib sõprus olla soodne „hüppelaud“ millegi enama juurde.
„Sa oled mulle nagu vend/õde.“
Kui kellegi teise suhtes on mingeid romantilisi ootusi või lootusi, mõjub selline kommentaar pigem häirivalt või ajab koguni vihaseks. Parem oleks lihtsalt süda rindu võtta ja tunnistada, et läheneja pole lihtsalt atraktiivne.
„Ma tahaksin leida kedagi sellist nagu sina!“
Selle peale jääb üle ainult kibedalt vastata: „Kas tõesti? Siin ma olen, haara heast võimalusest kinni! Kui sa tahad kedagi minu moodi, siis miks mitte minuga katsetada?“
„Ma ei taha riskida ebaõnnestumisega.“
Muidugi mitte. Keegi ei taha ebaõnnestuda. Aga fakt on see, et ükspuha mida sa teed, selline risk eksisteerib alati, alates voodist tõusmisest kuni taas magamaminekuni. Me võtame kogu aeg mingeid riske, nii et selline ettekääne on üsna argpükslik.
„Ma ei taha, et me hakkaksime üksteist vihkama.“
See ettekääne kõlab lihtsalt veidi totakalt, sest iga lähem suhe võib viia üksteise vihkamiseni, olgu te sõbrad, abielupaar või mis iganes.
Ka parima sõbraga pöördumatult tülli minemine oleks väga laastav kogemus, aga see ei pane inimesi veel tutvuste sõlmimisest hoiduma.
„Kui me oleks vaid tutvunud [suvaline arv] aastaid tagasi…“
Selline väide eeldab, et te oleksite minevikus kohtudes mõlemad olnud täpselt samasugused ja eluga samas punktis kui praegu… mis on ilmselgelt poolvõimatu.
Ja mida minevikukohtumine paremaks teinud oleks? Kui sa tahad kellegagi lähedaseks saada, sa püüad suhte toimima panna, juhtugu see millal tahes.
„Kui me oleks vaid tutvunud [aeg praegusest hiljem] …“
Sarnane argument, aga kõlab isegi tobedamalt. Kui sa oled talle atraktiivne, siis oled kohe ja praegu – mitte ta ei tea ette, et tulevikuks muutuksid selliseks.
„Sa pole kunagi mulle sobival ajal vallaline.“
Kui keegi tõesti tahab sind enda partneriks, peaks tal jätkuma piisavalt tahet kasvõi üritada sind su praeguse partneri kõrvalt ära meelitada. See ei pea toimuma kohe abieluavaldusena või muul eepilisel moel, vaid võib alata väikesest flirdist.
„Aeg pole õige.“
Aeg pole kunagi õige. Kui keegi sellise vabandusega välja tuleb, las ta siis selgitab ka, millal aeg õige oleks. Aus selgitus kõlaks ilmselt stiilis: „Sa võiks pikem olla.“ Või „Ma olen sisse võetud hoopis su parimast sõbrast.“ Või „Ma üritan ikka veel leida rohkem voodipartnereid.“