On suur vahe, kas oled kellegagi koos või valid teda. Lihtsalt koos olla on esialgu kerge paljude inimeste puhul, sest suhe on veel uus ja esialgu keskendub enamik pigem heale. Kerge on „mesinädalate vaibiga“ kaasa lainetada ja nautida kirge, mis sellega kaasneb.
Juba raskem on aga kellegi kõrval püsida, kui igapäevaelu kätte jõuab ja koosolemisest saab omamoodi väljakutse. Selles punktis on vaja hakata pingutama, et suhe toimiks ning teil oleks veel võimalik kirge ja häid tundeid tunda. Kui kaks inimest lihtsalt koos on, siis võib suhe ruttu okkaliseks muutuda.
Asi on selles, et inimesed veedavad vahel aastaid ja isegi aastakümneid kellegagi, keda nad ei taha valida. Ka sellisel käitumisel on plusse, sest tekib ühine mugavustsoon, kus püsimine on ka omamoodi hea. Aga kui aina mugavleda, siis see suhe enam edasi ei arene.
See juhtub, kui sulle on tähtis, et sul keegi oleks, mitte see, et ta oleks tõesti sinu valik.
Mina nii ei saa. Armastus tähendab minu jaoks seda, et sa pead oma kaaslast valima. Iga päev otsustama, et tema on see, kellega tahad koos olla.
See tähendab valmidust armastada teist isegi siis, kui parajasti teda vihkad. Valmidust keskenduda heale, mitte sellele, mis teid eraldab. Meenutada kõike seda toredat, mida ta su ellu toob, mitte viimast inetut tüli.
Valida tähendab partner prioriteediks seada. See tähendab iseseisev olla, aga mitte ka unustada, kui olite plaane teinud. See tähendab mitte hilineda, sest tead, et tähtis pole ainult sina. See tähendab, et proovid kaaslast aeg-ajalt meeldivalt üllatada, kui tead, et tal on näiteks raske nädal.
Valida tähendab talle märku anda, et sa tahad teda. Näiteks keset päev sõnum saata ja küsida, et kuidas läheb. Öelda talle, et ta näeb hea välja, kui sulle parasjagu nii tundub. Meeles hoida, et ükspuha kui tore sul peol on, kõige tähtsam inimene ruumis on siiski endiselt tema.
Valida tähendab alati edasi üritada. Mõnikord isegi sel viisil, et tülid tunduvad lõputud, sest kaks inimest otsustasid maksku mis maksab suhte toimima panna. See tähendab, et me pole unustanud, miks üldse armusime ja oleme nõuks võtnud oma õnne elus hoida, isegi kui see vahel võimatu tundub.
Kui suhe muutub liiga mugavaks ja endastmõistetavaks, siis inimesed kalduvad tasapisi unustama, miks me üldse koos oleme. Seame prioriteediks midagi muud peale suhte ja sellega kaasneva miljoni pisiasja, unustades, et väikesed asjad ongi kõik, millest elu koosneb.
Kui me oma kaaslast enam ei vali, iga päev ikka ja uuesti, siis oleme temast vaimselt juba eemaldunud.